Vastu võetud 20.12.2018 nr 72
RT I, 22.12.2018, 27
jõustumine 01.01.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 32 lõike 8 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise kord, makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind.

  (2) Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse hind hõlmab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele.

2. peatükk
Kiirabi eest tasumise kord

§ 2.   Kiirabi eest tasumise kord ja kiirabiarve vormistamine

  (1) Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) tasub kiirabi eest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 17² sätestatud tingimustel kiirabi rahastamise lepingu (edaspidi leping) sõlminud kiirabibrigaadi pidaja esitatud kiirabiarve alusel.

  (2) Kiirabi eest tasumiseks esitab kiirabibrigaadi pidaja haigekassale käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 kehtestatud nõuete kohaselt vormistatud kiirabiarve.

  (3) Kiirabiarvele kantakse järgmised üldandmed:
  1) kiirabiarve seeria, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel kokku lepitud kiirabiarve tähistamise viisile;
  2) kiirabiarve number, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja poolt kehtestatud numereerimise korrale;
  3) kiirabiarve väljastamise kuupäev.

  (4) Kiirabiarvele kantakse kiirabiarve lõpetamise kuupäev, milleks on kiirabiarvele märgitud käesolevas määruses nimetatud teenuse osutamise lõpetamise kuupäev. Teenuse puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte ööpäeva, on lõpetamise kuupäev viimane teenuse osutamise päev.

  (5) Kiirabiarvele kantakse järgmised osutatud teenuse andmed:
  1) teenuse nimetus;
  2) teenuse kood, mis on sätestatud käesolevas määruses;
  3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, ööpäevi või kalendrikuid;
  4) teenuse osutamise lõpetamise kuupäev.

  (6) Kiirabiarvele kantakse järgmised andmed osutatud teenuse eest tasumisele kuuluva summa kohta:
  1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel, mis tuleneb käesolevast määrusest;
  2) koefitsient 2 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel, mis tuleneb lepingust;
  3) kiirabi hind, mis on kehtestatud käesolevas määruses;
  4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsiendi 1, koefitsiendi 2 ja hinna korrutamise tulemusena.

  (7) Kiirabiarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse §-des 13–19 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel.

  (8) Kiirabiarvele kantakse järgmised arve esitanud kiirabibrigaadi pidaja andmed:
  1) kiirabibrigaadi pidaja äriregistrikood;
  2) kiirabibrigaadi pidaja nimi;
  3) kiirabibrigaadi pidaja aadress;
  4) kiirabiarve koostaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed.

3. peatükk
Kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika

§ 3.   Mõisted

  Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) tegevuspõhine kuluarvestus – kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis põhineb põhjuslikul seosel kiirabi osutamiseks vajalike ressursside (edaspidi ressurss) vahel;
  2) ressursid – tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ruumid ja tugiteenused;
  3) standardkulu – kiirabi osutamiseks vajalike ressursside kulu;
  4) eksperdihinnang – Eesti Kiirabi Liidu antud põhjendatud hinnang.

§ 4.   Tööjõu aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta

  (1) Tööjõu kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest:
  1) brutopalk;
  2) brutopalgalt makstavad maksud (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
  3) koolitus- ja lähetuskulu;
  4) tööriiete kulu;
  5) käesoleva määruse lisa 1 punktis 4 nimetatud teenuste kulu.

  (2) Brutopalga ja brutopalgalt makstavate maksude aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks ühe teenuse osutamiseks vajalike töötajate arv, kiirabibrigaadi koosseis vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel kehtestatud nõuetele (edaspidi nõuete määrus), referentsasutuste tegelik töötajate koosseis ja töötajate brutopalga kulu.

  (3) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid:
  1) arsti brutopalk on 18 eurot ja 35 senti tunnis;
  2) õe brutopalk on 9 eurot ja 60 senti tunnis;
  3) erakorralise meditsiini tehniku brutopalk on 8 eurot ja 64 senti tunnis;
  4) kiirabitehniku brutopalk on 8 eurot ja 16 senti tunnis.
[RT I, 27.03.2020, 14 - jõust. 01.04.2020]

  (4) Koolitus- ja lähetuskulude aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks ühe teenuse osutamiseks vajalike töötajate arv ja koosseis vastavalt nõuete määrusele, referentsasutuste tegelik töötajate koosseis, koolitustundide miinimumnõuded ja referentsasutuste tegelik keskmine koolitus- ja lähetustunni maksumus.

  (5) Tööriiete aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste keskmine füüsiliste isikute arv kiirabibrigaadi kohta, referentsasutuste tegelik keskmine tööriiete komplektide soetusmaksumus ja keskmine kasutusaeg.

  (6) Teenuste aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv, ühe teenuse osutamiseks vajalik töötajate arv vastavalt nõuete määrusele ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu.

§ 5.   Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta

  Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu.

§ 6.   Sõiduki aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta

  (1) Sõiduki kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest:
  1) sõiduki kulum või kasutusrent;
  2) sõiduki hooldus;
  3) sõiduki kindlustusmakse;
  4) kütusekulu.

  (2) Sõiduki aastase kulumi arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki soetusmaksumus ja kasutusaastate arv, mille aluseks on eksperdihinnang ja tegelik keskmine kasutusaastate arv.

  (3) Sõiduki aastase hoolduse, kindlustusmakse ja kütusekulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste erinevate brigaadide arv ja referentsasutuste erinevate brigaadide tegelik keskmine aastane kulu.

§ 7.   Sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta

  Sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki sisustusse kuuluvate meditsiiniseadmete arv, keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv ning nõuete määruse lisa 2.

§ 8.   Ruumide aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta

  (1) Ruumide kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest:
  1) hoonete kulum või rent;
  2) hoonete hoolduskulu;
  3) hoonete ülalpidamiskulu;
  4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu.

  (2) Hoonete aastase kulumi, hoolduskulu ja ülalpidamiskulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu.

  (3) Ruumis paiknevate seadmete ja inventari aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste ruumis paiknevate seadmete ja inventari arv, keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv.

§ 9.   Tugiteenuste aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta

  (1) Tugiteenuste kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest:
  1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulu;
  2) administratsiooni kulu;
  3) muude tugiteenuste kulu.

  (2) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete arv, keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv.

  (3) Administratsiooni ja muude tugiteenuste aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu.

§ 10.   Ressursside kulu arvestamise erisus

  Kui referentsasutuse ressursside kulu ühe kiirabibrigaadi kohta erineb mitu korda teiste referentsasutuste kulust ühe kiirabibrigaadi kohta, võib haigekassa jätta need andmed arvestamata, põhjendades oma otsust.

§ 11.   Teenuse standardkulu ja hinna arvutamine

  (1) Teenuse standardkulu leidmiseks teisendatakse ühe kiirabibrigaadi aastane ressursside kulu teenuse ühikuks.

  (2) Teenuse hinna arvutamisel lähtutakse teenuse standardkuludel põhinevast hinnast, tervishoiuteenuse kulutõhususest, tervishoiuteenuse vajalikkusest ühiskonnale ja kooskõlast riigi tervishoiupoliitikaga ning vastavusest ravikindlustuse rahalistele võimalustele.

§ 12.   Ettepaneku tegemine teenuse hinna arvutamiseks ja muutmiseks

  Käesolevas määruses sätestatud teenuse standardkulu ja hind vaadatakse üle kiirabibrigaadi pidaja, erialaühenduse või haigekassa algatusel, kui haigekassa põhjendatud valikul on vähemalt viis kiirabibrigaadi pidajat esitanud hinnamuutmise taotlusele eelneva majandusaasta või kokkuleppel haigekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande andmed, käesoleva määruse lisas 1 sätestatud kulude jaotused ja käesoleva määruse lisas 2 sätestatud eelarve täitmise aruanne.

4. peatükk
Kiirabi hind

§ 13.   Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve

  (1) Haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud kiirabibaasis või kodus asuva reanimobiilibrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabi osutamiseks vajalike kuludega.

  (2) Ühe laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva kohta on järgmine:

  (3) Koodiga 11201 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.

  (4) Ühe reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta on järgmine:

[RT I, 27.03.2020, 14 - jõust. 01.04.2020]

  (5) Koodidega 11203, 11204, 11244 ja 11245 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal” (edaspidi hädaolukorra määrus) § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (6) Koodidega 11243, 11244 ja 11245 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (7) Koodidega 11202 ja 11243 tähistatud teenused sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.

  (8) Koodidega 11203, 11204, 11244 ja 11245 tähistatud teenused sisaldavad personali brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koodidega 11204 ja 11245 tähistatud teenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse koodidega 11203 ja 11244 tähistatud teenuseid.

  (10) Koodidega 11204 ja 11245 tähistatud teenuste puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund.

§ 14.   Arstibrigaadi ööpäevaringne valve

  (1) Haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud kiirabibaasis või kodus asuva arstibrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabi osutamiseks vajalike kuludega.

  (2) Ühe arstibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta on järgmine:

[RT I, 27.03.2020, 14 - jõust. 01.04.2020]

  (3) Koodidega 11207, 11208, 11209 ja 11210 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (4) Koodidega 11206, 11209 ja 11210 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (5) Koodidega 11205 ja 11206 tähistatud teenused sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.

  (6) Koodidega 11207, 11208, 11209 ja 11210 tähistatud teenused sisaldavad personali brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koodidega 11208 ja 11210 tähistatud teenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse koodidega 11207 ja 11209 tähistatud teenuseid.

  (8) Koodidega 11208 ja 11210 tähistatud teenuste puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund.

§ 15.   Õebrigaadi ööpäevaringne valve

  (1) Haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud kiirabibaasis või kodus asuva õebrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabi osutamiseks vajalike kuludega.

  (2) Ühe õebrigaadi hind ühe ööpäeva kohta on järgmine:

[RT I, 27.03.2020, 14 - jõust. 01.04.2020]

  (3) Koodidega 11213, 11214, 11215 ja 11216 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (4) Koodidega 11212, 11215 ja 11216 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (5) Koodidega 11211 ja 11212 tähistatud teenused sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.

  (6) Koodidega 11213, 11214, 11215 ja 11216 tähistatud teenused sisaldavad personali brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koodidega 11214 ja 11216 tähistatud teenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse koodidega 11213 ja 11215 tähistatud teenuseid.

  (8) Koodidega 11214 ja 11216 tähistatud teenuste puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund.

§ 16.   Täiendavalt osutatava kiirabi hind

  (1) Täiendavalt osutatava kiirabi hind ühe kuu, ööpäeva või tunni kohta on järgmine:

[RT I, 27.03.2020, 14 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Koodidega 11217 ja 11218 tähistatud teenuseid rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7.

  (3) Koodiga 11219 tähistatud teenust rakendatakse Tallinna vanalinnas 92 päeva (1. juuni – 31. august), 12 tundi ööpäevas (09:00–21:00) vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7 ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (4) Koodiga 11217 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.

  (5) Koodiga 11218 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas arsti ja kiirabitehniku tööjõukulu.

  (6) Koodiga 11219 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.

  (7) Koodiga 11246 tähistatud teenust rakendatakse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud määruse §-s 7 nimetatud Terviseameti peadirektori käskkirjale ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
[RT I, 26.06.2019, 2 - jõust. 01.07.2019]

  (8) Koodiga 11246 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas välijuhi ööpäevaringse valmisolekuga (välijuhi kohustuste täitmine ja koduvalve) seotud kulusid ja õe tööjõukulu.
[RT I, 26.06.2019, 2 - jõust. 01.07.2019]

§ 17.   Kiirabi osutamiseks vajalikud täiendavad veoteenused

  (1) Kiirabi osutamiseks vajaliku veoteenuse hind on järgmine:

[RT I, 26.03.2019, 2 - jõust. 01.04.2019]

  (2) Koodidega 11220 ja 11221 tähistatud veoteenuste hinda rakendatakse abivajaja transportimisel haiglasse või ravimeeskonna transportimisel lepingu alusel vältimatu arstiabi osutamise eesmärgil. Kui sama sõidukiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt lennuminutite arvule ainult ühe isiku kohta.

  (3) Koodidega 11220 ja 11221 tähistatud veoteenused (helikopter ja lennuk) esitatakse koefitsiendiga vastavalt lennuminutite arvule.

  (4) Koodidega 11222–11235 tähistatud veoteenused sisaldavad ühe reisisuuna kulusid. Kui sama parvlaevaga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust ainult ühe isiku kohta.

  (5) Koodidega 11237 ja 11238 tähistatud veoteenuseid rakendatakse saarelt mandrile sõidul. Kui sama transpordivahendiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt sõiduminutite või sõidukilomeetrite arvule ainult ühe isiku kohta.

§ 18.   Kiirabibrigaadi liikmete täiendavalt tasustatavad koolitused

  Kiirabibrigaadi liikmete täiendavalt tasustatava koolituse hind on järgmine:

5. peatükk
Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni, esmase abi brigaadi valve ja arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni teenuse hind

§ 19.   Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni, esmase abi brigaadi valve ja arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni teenuse hind

  (1) Ööpäevaringse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni, esmase abi brigaadi ööpäevaringse valve ja arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni teenuse hind kalendrikuu kohta on järgmine:

[RT I, 27.03.2020, 14 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Koodiga 11241 tähistatud teenust rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 5 lõikele 5 ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (3) Koodiga 11241 tähistatud teenus sisaldab Ruhnu, Kihnu, Vormsi ja Prangli saarel kahe- või kolmeliikmelise (Ruhnul 44 päeva ning Kihnul, Vormsil ja Pranglil 92 päeva aastas) esmase abi brigaadi ööpäevaringse valmisolekuga (koduvalve ja 8 tundi nädalas valve baasis) seotud kulusid, sealhulgas erakorralise meditsiini tehniku tööjõukulu, ja Harjumaa kiirabibrigaadide arstliku telemeditsiinilise konsultatsiooni kulusid, kui vastaval kiirabibrigaadi pidajal ei ole arstlikku toetusbrigaadi või arstibrigaadi.
[RT I, 27.03.2020, 14 - jõust. 01.04.2020]

6. peatükk
Jõustumine

§ 20.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

Lisa 1 Kiirabi kulude jaotus

Lisa 2 Kiirabi eelarve täitmise aruanne

Vastu võetud 19.12.2001 nr 133

Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284) § 17 lõike 3 punkti 5 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kiirabi ja perearstide koostöö ning tasaarveldamise kord.

§ 2. Kiirabi ja perearsti koostöö kord

(1) Kiirabibrigaadi pidaja teavitab perearste ühe tööpäeva jooksul nende perearstide nimistus (edaspidi nimistu) olevatele isikutele tehtud kiirabivisiitidest, saates ärakirja kiirabikaardist (kokkuleppel elektrooniliselt).

(2) Perearst teavitab kiirabibrigaadi pidajat oma tegevuskoha lahtioleku aegadest, sidevahendite numbritest ja perearsti asendavast arstist.

(3) Perearst annab väljavõtte tervisekaardist kroonilist haigust (sealhulgas diabeet, hüpertooniatõbi, südame isheemiatõbi, südame rütmihäired, astma) põdevale ja pidevalt ravimeid vajavale patsiendile kiirabibrigaadile esitamiseks.

§ 3. Kiirabi ja perearsti vastastikuse tasaarveldamise kord

(1) Kiirabi ja perearstide vastastikuste nõuete tasaarveldamine toimub kiirabibrigaadi pidaja ning perearsti vahelise eelneva kokkuleppe alusel.

(2) Kiirabibrigaadi pidaja võib esitada perearstile põhjendatud nõude, kui ravikindlustusega hõlmatud patsient on teinud kiirabi väljakutse põhjusel, et ta ei ole saanud perearsti vastuvõtule (sealhulgas koduvisiit) ägeda haigestumisega sama tööpäeva jooksul ja perearsti tegevuskoha lahtioleku ajal.

(3) Perearst võib esitada kiirabibrigaadi pidajale põhjendatud nõude, kui osutab tervishoiuteenust päästeasutuse häirekeskuselt saadud korraldusel või muul viisil saadud teabe alusel patsiendile eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajadusel transpordib abivajaja haiglasse.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a

Vastu võetud 20.12.2018 nr 119

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrus reguleerib kiirabibrigaadide ja nende pidajate, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialast koostööd.

  (2) Käesoleva määruse kiirabibrigaadi õigusi ja kohustusi reguleerivaid sätteid kohaldatakse kõikidele kiirabi- ja esmase abi brigaadidele. Kaitseväe kiirabibrigaadidele kohaldatakse käesolevat määrust koos Kaitseväe korralduse seaduse § 35³ lõike 5 alusel kehtestatud korrast tulenevate erisustega.

  (3) Käesoleva määruse kiirabialase koostöö õigusi ja kohustusi reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kuni Terviseameti juhiste saamiseni, arvestades tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja hädaolukorra seaduses sätestatud põhimõtteid.

§ 2.  Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1)abiandja – kiirabibrigaad, Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti üksus, keda Häirekeskus või Politsei- ja Piirivalveamet saadab välja abi andma;
  2)juhtimisgrupp – sündmuse lahendamiseks ning asutuste ja isikute koostöö paremaks tagamiseks moodustatud juhtimisstruktuur, mis moodustatakse vajaduse korral sündmuskohal enne seda, kui sündmuse juht moodustab staabi;
  3)kiirabi välijuht – kiirabispetsiifilise ja täiendava operatiivse juhtimise ettevalmistusega isik, kes on vajaduse korral valmis ööpäev läbi korraldama oma vastutuspiirkonnas kiirabibrigaadide tegevust suures mahus kiirabi vajavatel sündmustel; kiirabi välijuht on vähemalt keskharidusega isik, kellel on vähemalt 2-aastane töökogemus kiirabibrigaadi pidaja juures, ta on saanud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini ja 200-tunnise kiirabi välijuhi väljaõppe Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja tal on sellekohane tunnistus ning ta osaleb täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas;
  4)kutsung – Häirekeskusest sidevahendite kaudu kiirabibrigaadile väljakutse edastamisel kasutatav kiirabibrigaadi nimetus;
  5)staap – sündmuse lahendamiseks ning asutuste ja isikute koostöö paremaks tagamiseks moodustatud juhtimisstruktuur, millel on oma töökeskkond, koosseis ja töökord ning mis moodustatakse sündmuskohal, piirkonniti või üle riigi;
  6)sündmuse juht – pääste-, politsei- või tervishoiusündmuse lahendamise eest vastutav isik, kes otsustab juhtimisgrupi või staabi moodustamise;
  7)teade – Häirekeskusele või Politsei- ja Piirivalveametile edastatud info asjaoludest, mille puhul tuleb hinnata abi kiire väljasaatmise vajadust;
  8)tegutsemisvalmis – nõutavalt komplekteeritud, ettenähtud varustusega ja võimeline alustama väljasõitu viivitamata, kuid hiljemalt lisas 1 kehtestatud aja jooksul väljakutse andmete saamisest arvates;
  9)tüüpjuhtum – abiandja vastutusvaldkonnas enam levinud sündmuste kirjeldus;
  10)väljakutse – menetletud teade, mille puhul on vajalik abiandja väljasõit;
  11)väljasõiduplaan – juhend Häirekeskusele abiandjate väljasaatmiseks.

2. peatükk
Kiirabialane koostöö teate menetlemisel ja abi väljasaatmisel

§ 3.  Kiirabi vajaduse väljaselgitamine ja ohu hindamine

  (1) Terviseameti peadirektor kinnitab käskkirjaga kiirabi tüüpjuhtumid ja juhised, millest lähtuvalt rakendab Häirekeskus sündmuse lahendamiseks vajalikke meetmeid, lähtudes lisas 1 kehtestatud nõuetest.

  (2) Lähtuvalt lõike 1 alusel kehtestatud tüüpjuhtumitest ja juhistest määrab Häirekeskus teatele väljakutse prioriteedi vaid juhul, kui ohu hindamise tulemusel on kiirabibrigaadi väljasaatmise vajadus selgunud.

§ 4.  Kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi väljasaatmine

  (1) Terviseameti peadirektor kinnitab käskkirjaga kiirabibrigaadi väljasõiduplaani.

  (2) Kiirabibrigaad on kohustatud teavitama Häirekeskust oma asukohast ja viivitamata oma tegutsemisvalmidusest ning asukoha ja tegutsemisvalmiduse muutumisest.

  (3) Häirekeskus saadab kiirabibrigaadi välja väljasõiduplaani, väljakutsele reageeriva või sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juhi või kiirabi välijuhi otsuse alusel, edastades väljasaadetavale kiirabibrigaadile väljakutse andmed. Väljakutse andmed on vähemalt kiirabibrigaadi kutsung, väljakutse prioriteet ja sündmuskoha asukoht. Esimesel võimalusel edastatakse lisaandmetena väljakutse sisu ja teejuhatus ning helistaja nimi ja telefoninumber.

  (4) Kiirabibrigaad on kohustatud Häirekeskuselt väljakutse andmete saamisel alustama väljasõitu viivitamata, kuid mitte hiljem kui lisas 1 kehtestatud aja jooksul.

  (5) Kiirabibrigaadile väljakutse edastamiseks kasutatava kutsungi kinnitab kiirabibrigaadi pidaja, kes teavitab sellest Häirekeskust. Kasutatava kutsungi sisu ja struktuur peab vastama lisas 2 kehtestatud nõuetele.

  (6) Kiirabibrigaadi pidaja peab Häirekeskust taasesitamist võimaldaval viisil viivitamata teavitama:
  1)kiirabibrigaadi kutsungist, kui see muutub;
  2)kui lisaks olemasolevatele kiirabibrigaadidele komplekteeritakse täiendav kiirabibrigaad;
  3)plaanitavast kiirabibrigaadide ajutisest ümberpaigutamisest, nende arvu suurendamisest või vähendamisest.

§ 5.  Päästemeeskonna ja politseipatrulli väljasaatmine kiirabi vajavale sündmusele

  (1) Abivajaja eluohtliku seisundi korral on Häirekeskusel õigus vaba kiirabibrigaadi puudumisel kiirabibrigaadi teeninduspiirkonnas saata sündmuskohale esmaabi andmiseks selleks tegevuseks pädev abivajajale lähemal asuv päästemeeskond või edastada väljakutse andmed Politsei- ja Piirivalveametile politseipatrulli väljasaatmise otsustamiseks.

  (2) Kui abivajaja eluohtliku seisundi korral on saadetud esmaabi andma päästemeeskond või politseipatrull, on Häirekeskus kohustatud abivajajale lähemal asuva kiirabibrigaadi vabanedes saatma selle viivitamata sündmuskohale.

  (3) Häirekeskus võib kiirabi vajavale sündmusele lisaks kiirabibrigaadile välja saata ka päästemeeskonna, kui:
  1)abivajaja on erakorralises või eluohtlikus seisundis ja asub raskesti ligipääsetavas kohas;
  2)abivajaja on erakorralises või eluohtlikus seisundis ja võib eeldada takistusi abivajaja transportimisel.

3. peatükk
Kiirabialane koostöö sündmusel

§ 6.  Abiandjate ja Häirekeskuse kiirabialane koostöö sündmusel

  (1) Sündmuse juhil on õigus kutsuda välja kiirabibrigaad ilma abivajajate kohta teavet omamata, et sündmusel tekkivate võimalike vigastuste korral tagada kiire kiirabi osutamine.

  (2) Kiirabibrigaadi juht:
  1)teavitab kiirabibrigaadi saabumisest sündmuskohale kohe sündmuskohal asuvat sündmuse lahendamise eest vastutavat abiandjat või Häirekeskust, kes teavitab sellest sidevahendite kaudu sündmuse juhti või tema määratud isikut;
  2)allub sündmuskohal sündmuse juhi või tema määratud isiku korraldustele;
  3)teavitab sündmuse juhti või tema määratud isikut või sündmuse lahendamise eest vastutavat abiandjat regulaarselt oma tegevusest sündmuskohal, andes talle vajaduse korral kiirabialast nõu sündmuse lahendamiseks vajalike otsuste vastuvõtmiseks;
  4)lahkub sündmuskohalt sündmuse juhi või tema määratud isiku loal.

  (3) Kui sündmuskohale saabub esimesena kiirabibrigaad, annab ta Häirekeskusele esmase ülevaate sündmusest ning alustab ohte arvestades võimaluse korral tegevust. Sündmuse lahendamise eest vastutava abiandja või sündmuse juhi või tema määratud isiku saabumisel sündmuskohale annab kiirabibrigaadi juht ülevaate sündmuse käigust ja rakendatud meetmetest.

  (4) Kui sündmuskohal esineb pääste- või politseisündmuse tõttu oht kiirabibrigaadi liikme elule või tervisele, on kiirabibrigaadil õigus päästemeeskonna või politseipatrulli saabumiseni kiirabi osutamisega viivitada.

§ 7.  Kiirabibrigaadide, kiirabi välijuhi ja Terviseameti koostöö sündmusel

  (1) Sündmusel, kuhu on välja sõitnud kaks või enam kiirabibrigaadi ja juhtimisgruppi või staapi ei moodustata, korraldab kiirabibrigaadide tegevust sündmuskohal esimesena sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadi juht, kellel on õigus anda korraldusi teistele sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadidele, lähtudes lõike 3 punktides 2–9 ja 11 sätestatud õigustest ja kohustustest.

  (2) Juhtimisgrupi või sündmuskoha staabi moodustamise korral korraldab sündmusel kiirabibrigaadide tegevust kiirabi välijuht või teisena sündmuskohale saabunud selle kiirabibrigaadi juht, kelle kiirabibrigaadi pidajal on kohustus tagada kiirabi välijuht.

  (3) Lõikes 2 nimetatud isikul on järgmised õigused ja kohustused:
  1)osaleda juhtimisgrupi või sündmuskoha staabi tegevuses;
  2)alluda sündmuse juhile või tema määratud isikule;
  3)hinnata vajadust ja kutsuda Häirekeskuse kaudu sündmuse lahendamiseks täiendavaid kiirabibrigaade;
  4)määrata kindlaks sündmuse lahendamisse kaasatud kiirabibrigaadide koostöö ja tööjaotus;
  5)määrata sündmuse lahendamisel kiirabi osutamiseks vajalikud punktid ja alad;
  6)koguda ja edastada teavet abivajajate kohta sündmuse juhile või tema määratud isikule ja Terviseametile;
  7)korraldada sündmuskohal triaaži ning abivajajatele kiirabi osutamist ja nende transporti haiglasse;
  8)teavitada esimesel võimalusel haiglat sinna saabuvatest kannatanutest, märkides nende eeldatava arvu ja vigastuse tüübi ning saabumise aja;
  9)planeerida, korraldada ja dokumenteerida sündmuse kiirabilist lahendamist ning kontrollida kiirabibrigaadide ülesannete täitmist;
  10)korraldada raadioside pidamist oma valdkonnas sündmuskoha ja juhtimisgrupi või staabi vahel;
  11)tagada kõrgema tasandi juhtimisstruktuuri otsuste elluviimine;
  12)reageerida moodustatud juhtimisgrupi või sündmuskoha staabi tegevusele sidevahendite kaudu kohe ning sündmuse juhi või tema määratud isiku korraldusel olla vajaduse korral valmis minema kohale hiljemalt ühe tunni jooksul.

  (4) Lisaks lõikes 3 nimetatule on kiirabi välijuhil järgmised õigused ja kohustused:
  1)osaleda Terviseameti korraldusel piirkondliku staabi tegevuses;
  2)kaasata sündmuse lahendamisse lisabrigaade või muud varustust ja vahendeid, mis on lubatud lõike 6 alusel kinnitatud töökorras.

  (5) Lõikes 2 nimetatud teisena sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadi juhi õigused ja kohustused juhtimisgrupis või sündmuskoha staabis kehtivad seni, kuni kiirabi välijuht võtab kiirabilise tegevuse korraldamise sündmusel üle.

  (6) Kiirabi välijuhtide arvu ja vastutuspiirkonna, nõuded vajalikule varustusele ja lõigetest 2–5 lähtuva täpsema töökorra kinnitab Terviseameti peadirektor käskkirjaga kooskõlastatult Eesti Haigekassaga.

  (7) Terviseamet korraldab piirkondliku või riikliku staabi moodustamisel kiirabilist tegevust sündmusel vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 58¹ lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel kehtestatud tervishoiu valmisoleku tasemetele.

4. peatükkKoostöö abivajaja transportimisel haiglasse

§ 8.  Abivajaja transportimine haiglasse

  (1) Erakorralise meditsiini erialal arstiabi osutav haigla (edaspidi haigla) peab tagama:
  1)ööpäevaringse võimaluse sidepidamiseks kiirabibrigaadi ja vajaduse korral Häirekeskusega abivajaja saabumisest etteteatamiseks;
  2)kiirabibrigaadile ohutu ja vaba juurdepääsu haigla sissepääsule;
  3)kiirabibrigaadile võimaluse kiirabibrigaadi liikmete ja varustuse esmaseks korrastamiseks.

  (2) Kiirabibrigaad on kohustatud teavitama haiglat sinna transporditavast abivajajast, kelle seisund on erakorraline, ning abivajajast, kelle seisund on eluohtlik, juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui abivajaja haiglasse transportimisest loobutakse, tuleb sellest haiglat viivitamata teavitada.

§ 9.  Abivajaja üleandmine haiglale

  (1) Haigla on kohustatud vastu võtma haiglasse transporditava abivajaja viivitamata, kuid:
  1)mitte pikema kui 15-minutilise ooteajaga, kui abivajaja seisund on erakorraline ja võib olla eluohtlik või kui abivajaja seisund on eluohtlik;
  2)mitte pikema kui 30-minutilise ooteajaga, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline.

  (2) Abivajaja võtab haiglas vastu valvearst, valveõde või triaažiõde. Haigla vormistatud dokumendile märgitakse abivajaja ülevõtmise kuupäev ja kellaaeg.

  (3) Kiirabibrigaadi juht märgib kiirabikaardile abivajaja üleandmise kuupäeva ja kellaaja.

  (4) Kiirabibrigaadi juht on kohustatud andma abivajaja vastuvõtjale suusõnalisi selgitusi abivajaja anamneesi ja abivajajale tehtud toimingute kohta.

  (5) Kiirabibrigaadi juht märgib kiirabikaardile haiglale üleantavad abivajajaga kaasasolevad isiklikud asjad.

  (6) Haigla vormistatud dokumendile märgitakse kiirabibrigaadi üleantavad abivajajaga kaasasolevad isiklikud asjad.

§ 10.  Haigla ja kiirabibrigaadi pidaja teabevahetus

  Kiirabibrigaadi toodud abivajaja uurimisel on haigla kohustatud kiirabibrigaadi pidajat viivitamata teavitama:
  1)haiglas ilmnenud kiirabibrigaadi tehtud diagnostilistest või ravivigadest;
  2)potentsiaalselt ohtliku nakkushaiguse tuvastamisest, mis eeldaks kiirabibrigaadi liikmete profülaktilist ravikuuri või kiirabiauto ja varustuse täiendavat desinfektsiooni.

5. peatükk
Rakendussätted

§ 11.  Kiirabi välijuhi nõuete kohaldamine

  Käesolevas määruses kiirabi välijuhi kohta sätestatut kohaldatakse alates 1. juulist 2019. a. Alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 30. juunini 2019. a täidab käesolevas määruses sätestatud kiirabi välijuhi ülesandeid teisena sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juht.

§ 12.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrus nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 13.  Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

  (2) Määruse § 7 lõige 6 jõustub 1. juulil 2019. a.

Lisa 1 Kiirabi vajavad väljakutsed, nende menetlemine ja neile reageerimine

Lisa 2 Kiirabibrigaadi kutsungi sisu ja struktuur

Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend

Vastu võetud 18.12.2018 nr 65
RT I, 21.12.2018, 40
jõustumine 01.01.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrus sätestab nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele, ning kehtestab kiirabibrigaadi tööjuhendi.

§ 2.   Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) esmase abi brigaad – püsiasustusega väikesaarel asuv kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, mille teine ja kolmas liige osutavad patsiendile abi sündmuskohal ning mille juht koordineerib brigaadi tegevust telemeditsiiniliste vahendite kaudu või tema asemel juhib brigaadi tegevust väikesaarel asuv õebrigaadi juht;
  2) kiirabibaas – kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja tingimused personali viibimiseks, kiirabiauto või kiirabi osutamiseks lubatud muu sõiduki parkimiseks ning seadmete hoidmiseks ja laadimiseks;
  3) kiirabibrigaad – erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi;
  4) lisabrigaad – kiirabibrigaad, mida rakendatakse täiendavalt erandolukorras käesoleva määruse § 6 lõikes 7 nimetatud lisavarustusega;
  5) arstlik toetusbrigaad – kaheliikmeline anestesioloogi või erakorralise meditsiini arsti juhitud kiirabibrigaad, mis toetab sündmuskohal teisi kiirabibrigaade kiirabi osutamisel raskes ja eluohtlikus seisundis patsiendile ning millel endal puudub patsiendi transportimise võimekus, kuid vajaduse korral on tagatud patsiendi transport haiglasse;
  6) telemeditsiin – kiirabi osutamine info- ja sidetehnoloogiavahendite abil olukorras, kus arst asub kiirabibaasis või muus alalise paiknemise kohas ja patsient sündmuskohal;
  7) valve – tööaeg, mille jooksul kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi liige täidab temale pandud kohustusi;
  8) väljasõit – kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevus Häirekeskuselt kiirabi vajava väljakutse saamisest kuni patsiendile abi andmise lõpetamiseni.

2. peatükk
Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi koosseis ja varustus

§ 3.   Kiirabibrigaadi koosseis

  (1) Kiirabibrigaadid jaotatakse reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadiks. Kiirabibrigaad on kolmeliikmeline.

  (2) Reanimobiilibrigaadi juht peab olema erakorralise meditsiini arst või anestesioloog.

  (3) Arstibrigaadi juht peab olema:
  1) erakorralise meditsiini arst;
  2) anestesioloog või
  3) arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus.

  (4) Õebrigaadi juht peab olema:
  1) erakorralise meditsiini õde;
  2) intensiivõenduse õde või
  3) õde, kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus õena, sellest vähemalt üheaastane töökogemus kiirabibrigaadi teise liikmena, ning kes on saanud vähemalt 240-tunnise kiirabibrigaadi juhi täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus.

  (5) Kiirabibrigaadi teiseks liikmeks võib olla:
  1) õde;
  2) erakorralise meditsiini tehnik või
  3) kiirabibrigaadi juhi juhendamisel ja vastutusel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4³ lõike 1 punkti 2 alusel nimetatud arstiõppe IV kursuse, ämmaemanda II kursuse ja õeõppe II kursuse kohustuslikud ained läbinud üliõpilane, kes on saanud vähemalt 60-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus.
[RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

  (6) Kiirabibrigaadi kolmandaks liikmeks võib olla alarmsõiduki juhtimise õigust omav:
  1) kiirabitehnik, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on saanud vähemalt 400-tunnise kiirabitehniku täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus;
  2) erakorralise meditsiini tehnik või
  3) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud üliõpilane.

  (7) Kiirabibrigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele.

  (8) Terviseametil on õigus anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks põhjendatud erakorraline luba kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi osutamisetagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud loa alusel tegutsev vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad peab vastama käesoleva määruse § 4 lõigetes 2 ja 4–6 kehtestatud nõuetele.

§ 4.   Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad

  (1) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadid jaotatakse järgmiselt: reanimobiilibrigaad, arstlik toetusbrigaad, arstibrigaad ja õebrigaad. Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad on kaheliikmeline.

  (2) Vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi juht peab vastama reanimobiilibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele ja selle teine liige peab vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele.

  (3) Arstliku toetusbrigaadi juht ja selle teine liige peavad vastama vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi liikmele kehtestatud nõuetele.

  (4) Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi juht peab vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele ja selle teine liige peab vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele.

  (5) Vähendatud koosseisuga õebrigaadi juht peab vastama õebrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. Kui õebrigaadi varustuseks on kiirabiauto, peab õebrigaadi teiseks liikmeks olema isik, kes vastab kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele. Kui õebrigaadi varustuseks on muu lubatud sõiduk, võib õebrigaadi teiseks liikmeks olla isik, kes vastab kiirabibrigaadi teisele või kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele ning nii õebrigaadi juht kui õebrigaadi teine liige peab omama muu lubatud sõiduki juhtimise õigust.

  (6) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele.

  (7) Täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks peab olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Käesoleva lõike alusel antud luba peab olema Eesti Haigekassaga kooskõlastatud.

§ 5.   Esmase abi brigaadi koosseis

  (1) Esmase abi brigaadi juht, kes koordineerib brigaadi tegevust sündmuskohal telemeditsiiniliste vahendite kaudu, peab vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele.

  (2) Kui esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik asub käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel antud loa kohaselt väikesaarel, peab esmase abi brigaadi juht vastama õebrigaadi juhile kehtestatud nõuetele.

  (3) Esmase abi brigaadi teisel ja kolmandal liikmel peab olema vähemalt keskharidus. Ta peab olema saanud vähemalt 80-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja tal peab olema sellekohane tunnistus. Esmase abi brigaadi kolmandal liikmel peab olema alarmsõiduki juhtimise õigus.

  (4) Esmase abi brigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele.

  (5) Esmase abi brigaadi rakendamiseks peab olema käesoleva määruse § 4 lõike 7 alusel antud luba. Loale tuleb märkida esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik ja tema asukoht vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule.

§ 6.   Kiirabibrigaadi varustus

  (1) Kiirabibrigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja muud preparaadid.

  (2) Kiirabiauto on alarmsõiduk, mis vastab soetamise hetkel soovituslikult B- või C-tüüpi kiirabiautole kehtestatud viimase Euroopa standardi EVS-EN 1789 nõuetele. Kiirabiauto välisilme, kaasa arvatud valgus- ja heliseadmete paigaldus, peab vastama liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.

  (3) Kiirabibrigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 2 ning vajalike ravimite ja preparaatide loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 3.

  (4) Kiirabibrigaadi pidaja tagab igale kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide tagavara ööpäevaringse kättesaadavuse ning nende säilitamise vastavalt kehtivatele nõuetele.

  (5) Kiirabibrigaadi pidaja tagab kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide varu olemasolu vähemalt kolmeks ööpäevaks.

  (6) Kui vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi varustuses on lubatud erisused, märgib Terviseamet need käesoleva määruse § 3 lõike 8 ja § 4 lõike 7 alusel antavale loale.

  (7) Kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses. Kui kiirabibrigaadi pidajal on rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta.

  (8) Lisabrigaadi väljasõitudeks peab olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks. Loa võib anda kiirabi osutamise tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral.

§ 7.   Esmase abi brigaadi varustus

  Esmase abi brigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja preparaadid, millele kohaldatakse käesoleva määruse § 6 lõigetes 2–5 kehtestatud nõudeid.

3. peatükk
Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tööjuhend

§ 8.   Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevus

  (1) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad kontrollib väljasõidueelsel perioodil pärast valve ülevõtmist ja enne väljakutse andmete saamist ettenähtud varustuse ja sidevahendite olemasolu ja töökorras olekut ning on tegutsemisvalmis vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud kiirabibrigaadide, haiglate, politsei- ja päästeasutuste ning Terviseameti vahelisele kiirabialase koostöö korrale (edaspidi koostöö kord).

  (2) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad alustab Häirekeskusest või muul viisil kiirabi vajava väljakutse saamise korral tegevust vastavalt koostöö korrale.

  (3) Sündmuskohale saabumisel kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad:
  1) tagab enda kui abiandja ohutuse;
  2) alustab võimaluse korral patsiendile abi andmisega vastavalt kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele;
  3) olukorras, kus kannatanule ei ole võimalik kohe ligi pääseda või teda sundolukorrast vabastada, alustab võimaluse korral kannatanu terviseseisundi uurimist ning eluliselt näidustatud ravi ja tegevusi enne patsiendi vabastamist või selle käigus;
  4) teeb koostööd politsei- ja päästeasutustega vastavalt koostöö korrale;
  5) vältimatu abi järsu suurenemise korral või hädaolukorra lahendamisel juhindub oma asutuse elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanist ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 58¹ lõikes 6 nimetatud tegevusplaanist kuni Terviseameti korralduste saamiseni.

  (4) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad tagab patsiendi haiglasse transportimisel kiirabi osutamise jätkuvuse vastavalt patsiendi seisundile ning teeb koostööd haigla ja Häirekeskusega vastavalt koostöö korrale.

  (5) Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist teavitab kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad Häirekeskust vastavalt koostöö korrale.

  (6) Kiirabibaasi saabumisel kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad:
  1) kontrollib kasutusel olnud varustust ja vajaduse korral täiendab seda;
  2) puhastab kasutusel olnud varustuse ja vajaduse korral desinfitseerib seda;
  3) teatab Häirekeskusele tegutsemisvalmidusest minna uuele väljasõidule vastavalt koostöö korrale.

§ 9.   Kiirabibrigaadi liikme õigused ja kohustused

  (1) Kiirabibrigaadi juht:
  1) juhindub väljasõidul Häirekeskusest saadud teabest ja koostöö korrast;
  2) vastutab valve ajal kiirabibrigaadi valmisoleku ja tegevuse eest;
  3) hindab patsiendi seisundit ning võimaluse korral alustab abi andmisega vastavalt kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele;
  4) palub vajaduse korral täiendavat abi Häirekeskuselt;
  5) otsustab patsiendi jätmise sündmuskohale või vajaduse transportida patsient haiglasse;
  6) otsustab patsiendi üleandmise või mujale viimise, kui patsienti ei saa jätta sündmuskohale või puudub vajadus transportida patsient haiglasse;
  7) tuvastab surma fakti;
  8) koostab kiirabikaardi ja vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest;
  9) omab õigust viivitada abi andmisega juhul, kui esineb potentsiaalne oht kiirabibrigaadi liikmetele;
  10) omab õigust keelduda sündmuskohal joobeseisundi tuvastamisest või muust ekspertiisist;
  11) korraldab vajaduse korral sündmuskohal kahe või enama kiirabibrigaadi tegevust kiirabi osutamisel vastavalt koostöö korrale.

  (2) Kiirabibrigaadi teine liige:
  1) tagab kiirabiautos või muus lubatud sõidukis ettenähtud meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide olemasolu, säilivuse ja korrasoleku;
  2) hindab patsiendi seisundit ning vajaduse korral alustab abi andmisega vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele, tuginedes kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele;
  3) teeb protseduure ja uuringuid ning manustab ravimeid oma pädevuse piires vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele.

  (3) Kiirabibrigaadi kolmas liige:
  1) vastutab kiirabiauto või muu lubatud sõiduki ja selle varustuse korrasoleku eest valve jooksul ja valve vahetusel;
  2) abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid abi andmiseks vajaliku varustuse kohale toomisel ning alustab vajaduse korral abi andmisega vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele oma pädevuse piires.

  (4) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi teine liige on kohustatud täitma ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 kehtestatud nõudeid kiirabibrigaadi kolmandale liikmele.

§ 10.   Esmase abi brigaadi liikme õigused ja kohustused

  (1) Telemeditsiiniliste vahendite kaudu esmase abi brigaadi tegevust koordineeriv juht:
  1) juhindub esmase abi brigaadi väljasõidul Häirekeskusest saadud teabest ja koostöö korrast;
  2) vastutab valve ajal esmase abi brigaadi ravitegevuse eest;
  3) hindab patsiendi seisundit telemeditsiiniliste vahendite abil, võimaluse korral diagnoosib ja määrab sobiva ravi vastavalt oma pädevusele ning kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele;
  4) palub vajaduse korral täiendavat abi Häirekeskuselt;
  5) otsustab patsiendi jätmise sündmuskohale või vajaduse transportida patsient haiglasse;
  6) otsustab patsiendi üleandmise või mujale viimise, kui patsienti ei saa jätta sündmuskohale või puudub vajadus transportida patsient haiglasse;
  7) tuvastab surma fakti;
  8) täidab kiirabikaardi ja vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest;
  9) omab õigust lubada esmase abi brigaadi teistel liikmetel viivitada abi andmisega juhul, kui esineb potentsiaalne oht brigaadi liikmetele;
  10) konsulteerib vajaduse korral täiendavalt õebrigaadiga, kes osutab kiirabi erakorralises ja eluohtlikus seisundis patsiendile.

  (2) Kui esmase abi brigaadi juhiks on määratud sündmuskohal asuv õebrigaadi juht, on ta kohustatud täitma kiirabibrigaadi juhile esitatud nõudeid.

  (3) Esmase abi brigaadi teine liige on kohustatud täitma kiirabibrigaadi teisele liikmele kehtestatud nõudeid. Esmase abi brigaadi kolmas liige on kohustatud täitma kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõudeid.

4. peatükk
Rakendussätted

§ 11.   Kiirabibrigaadi koosseisu rakendussätted

  (1) Õebrigaadi juhina juba töötav käesoleva määruse § 3 lõike 4 punktis 3 nimetatud õde peab vastama nõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2019. a.

  (2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 6 nimetatud isikul on õigus töötada kiirabibrigaadi kolmanda liikmena täienduskoolituse ajal juhul, kui ta omab alarmsõiduki juhtimise õigust. Peale täienduskoolituse nominaalperioodi lõppemist peab kiirabibrigaadi kolmas liige vastama käesoleva määruse § 3 lõikes 6 kehtestatud nõuetele.

§ 12.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 13.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

Lisa 1 Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi liikmete oskusnõuded

Lisa 2 Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu

Lisa 3 Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevuseks vajalike ravimite ja preparaatide loetelu

Vastu võetud 18.05.2005 nr 73
RTL 2005, 57, 807
jõustumine 05.06.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega reguleeritakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemist ja käitlemisega seotud arvestuse ja aruandluse pidamist ning kehtestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad I–VI (lisa 1).
[RT I, 11.05.2016, 1 - jõust. 14.05.2016]

§ 2.   Määruse kohaldamine

  Määruses kehtestatud nõuded kuuluvad kohaldamisele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisel füüsilise või juriidilise isiku majandus- või kutsetegevuse raames, sh laevadel ja õhusõidukites (edaspidi ettevõte).
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

§ 3.   Narkootilised ja psühhotroopsed ained

  (1) Narkootilised ja psühhotroopsed ained on käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.
[RT I, 11.05.2016, 1 - jõust. 14.05.2016]

  (1¹) VI nimekirja kuuluvate riikliku ekspertiisiasutuse akti alusel identifitseeritud ainete täieliku loetelu avaldab Ravimiamet oma kodulehel identifitseerimisest arvates kolme tööpäeva jooksul.
[RT I, 11.05.2016, 1 - jõust. 14.05.2016]

  (2) Narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks ei loeta ravimpreparaate, mida kasutatakse ainult meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning mis sisaldavad käesolevas lõikes esitatud tingimustel järgmisi I, II, III ja IV nimekirjas loetletud aineid:
  1) oopiumi ja morfiini ravimpreparaadid, mis sisaldavad alla 0,2 kaaluprotsendi morfiini (väljendatud morfiini alusena) ja ühte või mitut mittenarkootilist toimeainet;
  2) ravimpreparaadid, mis sisaldavad lisaks amobarbitaalile, butaalbitaalile, glutetimiidile, katiinile, meprobamaadile, pentasotsiinile, pentobarbitaalile, fenobarbitaalile, butobarbitaalile või tsüklobarbitaalile ühte või mitut mittenarkootilist toimeainet;
[RTL 2007, 88, 1477 - jõust. 26.11.2007]
  3) suukaudsed ravimpreparaadid, mis sisaldavad narkootilistest ainetest ainult dekstropropoksüfeeni, tingimusel, et üks ravimi annus ei sisalda seda ainet rohkem kui 135 milligrammi või et selle aine sisaldus ravimis ei ületa 2,5 protsenti ravimvormi kogukaalust;
[RTL 2007, 88, 1477 - jõust. 26.11.2007]
  4) ravimpreparaadid, mis sisaldavad lisaks atsetüüldihüdrokodeiinile, dihüdrokodeiinile, etüülmorfiinile, folkodiinile, kodeiinile, nikodikodiinile, nikokodiinile või norkodeiinile ühte või mitut mittenarkootilist toimeainet;
  5) ravimpreparaadid, mis sisaldavad atsetüüldihüdrokodeiini, dihüdrokodeiini, etüülmorfiini, folkodiini, kodeiini, nikodikodiini, nikokodiini või norkodeiini, tingimusel, et nimetatud ainete sisaldus ühekordse ravimi annuse kohta on maksimaalselt 100 milligrammi või et nende sisaldus ei ületa 2,5 protsenti ravimvormi kogukaalust;
  6) ravimpreparaadid, mis sisaldavad difenoksiini mitte rohkem kui 0,5 milligrammi ühe ravimi annuse kohta ja atropiinsulfaati koguses, mis on suurem kui viis protsenti difenoksiini annusest;
  7) ravimpreparaadid, mis sisaldavad difenoksülaati mitte rohkem kui 2,5 milligrammi ühe ravimi annuse kohta (väljendatud puhta ainena) ja atropiinsulfaati koguses, mis on suurem kui üks protsent difenoksülaadi annusest;
  8) ravimpreparaadid, mis sisaldavad propiraami mitte rohkem kui 100 milligrammi ühe ravimi annuse kohta ja milles on vähemalt sama kogus metüültselluloosi.

  (3) Eriarvestusele kuuluvateks narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks (edaspidi eriarvestusele kuuluvad ained) on I ja II nimekirjas loetletud ained, VI nimekirjas loetletud ainete rühmadesse kuuluvad ained ning kodeiin ja etüülmorfiin puhta ainena.
[RT I, 11.05.2016, 1 - jõust. 14.05.2016]

  (4) Arvestusele kuuluvateks narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks (edaspidi arvestusele kuuluvad ained) on III ja IV nimekirjas loetletud ained, välja arvatud kodeiin ja etüülmorfiin puhta ainena.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

§ 4.   Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise ning arvestuse ja aruandluse eeskiri ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise eest vastutav isik

  (1) Igas narkootilisi ja psühhotroopseid aineid käitlevas ettevõttes peab ettevõtte juht või tema määratud isik kirjalikult nimetama narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise, arvestuse ja aruandluse eest vastutava füüsilise isiku ning tema äraolekul teda asendava isiku.

  (2) Lõikes 1 nimetatud vastutav isik peab kirjalikult määrama isiku (isikud), kellel on juurdepääs narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ja kellel on õigus nimetatud aineid vastu võtta ja väljastada.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (3) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise, arvestuse ja aruandluse kohta peavad olema lõikes 1 nimetatud vastutava isiku poolt allkirja ja koostamise kuupäevaga kinnitatud eeskirjad. Eeskiri peab olema ajakohane ja eeskirja muutmisel tuleb selle varasemaid versioone säilitada vähemalt kaks aastat.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (4) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse eeskirjades tuleb üksikasjalikult kirjeldada kõiki narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud toimingute tegemist, arvestuse pidamist ja aruandlust ning toimingute dokumenteerimist ja dokumentatsiooni säilitamist.

  (5) Lõikes 3 nimetatud eeskirju tuleb tutvustada ettevõtte narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisega seotud töötajatele. Eeskirjadega tutvumist peab töötaja kinnitama allkirja ja tutvumise kuupäevaga.

2. peatükk
NARKOOTILISTE JA PSÜHHOTROOPSETE AINETE KÄITLEMINE

§ 5.   Sisse- ja väljavedu

  (1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- ja väljavedu toimub «Ravimiseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) [Kehtetu - RT I, 13.04.2018, 2 - jõust. 16.04.2018]

§ 6.   Säilitamise üldnõuded

  (1) Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid peab säilitama nii, et oleks välistatud nende sattumine kõrvaliste isikute kätte.

  (2) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete säilitusruum võib olla avatud ainult siis, kui seal viibib § 4 lõikes 1 või 2 nimetatud isik.

  (3) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete säilitamise kapis on lubatud säilitada ainult narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning nendega seonduvat dokumentatsiooni. Kapp võib olla avatud ainult siis, kui sinna pannakse või sealt võetakse nimetatud aineid või dokumentatsiooni.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (4) Ruum, kus säilitatakse narkootilisi või psühhotroopseid aineid, peab olema varustatud valvesignalisatsiooniga. Nimetatud nõuet ei kohaldata laevadel ja õhusõidukites.

  (5) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (6) Haiglaapteek peab kontrollima teda moodustanud tervishoiuteenuse osutaja poolt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete säilitamist ning arvestuse pidamist vähemalt üks kord aastas. Tulemused peab dokumenteerima ning tuleb kinnitada kontrollimise kuupäeva ja kontrolli läbi viinud töötaja ja § 4 lõikes 1 nimetatud isiku allkirjaga.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

§ 7.   Eriarvestusele kuuluvate ainete säilitamine

  (1) Ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõttes peab eriarvestusele kuuluvate ainete säilitamisruum vastama järgmistele nõuetele:
  1) ruum on ilma akendeta ja ümbritsevatest ruumidest eraldatud laeni ulatuvate vaheseintega;
  2) ruumil on metalluks;
  3) ruum on lukustatav ja mitteläbikäidav;
  4) ruum on varustatud valvekeskusesse ühendatud eraldi signalisatsiooniga.

  (2) Ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõttes tuleb eriarvestusele kuuluvaid aineid säilitada lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavas ruumis asuvas lukustatavas kapis. Eriarvestusele kuuluvate ainete säilitamisruumis on lubatud säilitada ainult narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja nendega seonduvat dokumentatsiooni.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (3) Eriarvestusele kuuluvaid aineid tuleb lõikes 1 nimetamata ettevõtetes säilitada selleks ette nähtud lukustatavas kapis. Apteegis ei tohi eriarvestusele kuuluvate ainete kapp asuda müügisaalis ega apteegi klientidele nähtavas kohas.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

§ 8.   Arvestusele kuuluvate ainete säilitamine

  (1) Arvestusele kuuluvate ainete säilitamiseks peab olema lukustatav ruum või kapp. Apteegis ei tohi arvestusele kuuluvate ainete säilitamise kapp asuda müügisaalis ega apteegi klientidele nähtavas kohas.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (2) Arvestusele kuuluvaid aineid võib säilitada koos eriarvestusele kuuluvate ainetega § 7 lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavas ruumis samas kapis või lahtisel riiulil. Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetamata ettevõtetes võib arvestusele kuuluvaid aineid säilitada koos eriarvestusele kuuluvate ainetega samas kapis. Juhul, kui arvestusele ja eriarvestusele kuuluvaid aineid säilitatakse samas kapis, peavad nimetatud ained olema selgelt eristatud.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (3) Üld- ja veterinaarapteegi müügisaalis võib lukustamata kapis hoida arvestusele kuuluvaid aineid päevaseks müügiks vajalikus koguses. Tööpäeva lõpus tuleb arvestusele kuuluvad ained viia lõikes 1 või 2 nimetatud säilitamiskohta.

§ 9.   Vastuvõtt ja väljastamine

  (1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete vastuvõtukontroll tuleb teostada kohe nimetatud ainete saabumisel. Ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõtted võivad erandina teostada sisseveetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete vastuvõtukontrolli hiljemalt nimetatud ainete saabumisele järgneval tööpäeval.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (2) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (3) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (4) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (5) Eriarvestusele kuuluvate ainete vastuvõtu kohta ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõttes koostatakse vastuvõtuakt, mille allkirjastab vastuvõtukontrolli teostaja. Lahknevused võrreldes saatedokumendiga peavad olema dokumenteeritud.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (6) Lõikes 5 nimetatud vastuvõtuaktis peab olema dokumenteeritud:
  1) narkootilise või psühhotroopse aine ettevõttesse saabumise kuupäev;
  2) narkootilise või psühhotroopse aine vastuvõtukontrolli teostamise kuupäev;
  3) Ravimiameti eriloa number;
  4) saatedokumendil märgitud kogus;
  5) tegelikult saabunud kogus partiinumbrite lõikes;
  6) defektsete ravimite olemasolul nende arv ja defekti olemus;
  7) väljastamiseks lubatud pakendite arv.

  (7) Lõikes 5 nimetatud vastuvõtuakt sisseveetud ravimite kohta edastatakse Ravimiametile elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul alates eriarvestusele kuuluvate ainete vastuvõtukontrolli teostamisest.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (8) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise õigust omav ettevõte võib narkootilisi ja psühhotroopseid aineid väljastada üksnes apteekidele ning ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõtetele ja teistele isikutele, kellel on Ravimiameti luba või seadusandlusest tulenev õigus nimetatud ainete hankimiseks.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (9) Väljastamiseks komplekteeritavaid eriarvestusele kuuluvaid aineid tuleb kuni transpordipakendisse pakendamiseni säilitada nimetatud ainete säilitamisruumis ning lisada transpordipakendisse vahetult enne transpordipakendi sulgemist.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (10) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (11) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete vastuvõtul ja väljastamisel ravimite käitlemise tegevusloa omaja poolt kohaldatakse „Ravimiseaduses“ ja selle alusel ravimite vastuvõtule ja väljastamisele kehtestatud tingimusi, arvestades „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusest“ ja käesolevast määrusest tulenevate erisustega.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (12) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (13) Eriarvestusele kuuluvate ainete väljastamisel apteegist, tootmis- või hulgimüügiettevõttest tuuakse nimetatud ained saatelehel eraldi välja.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (14) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (15) Eriarvestusele kuuluvad ained väljastatakse apteegist ettevõtte volitatud isikule. Volitusel peavad olema volitatud isiku nimi ja isikukood.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (16) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (17) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

§ 10.   Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hävitamiseks kokkukogumine ja hävitamine
[Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

3. peatükk
NARKOOTILISTE JA PSÜHHOTROOPSETE AINETE ARVESTUS

§ 11.   Eriarvestusele ja arvestusele kuuluvate ainete arvestuse pidamise üldine kord

  (1) Eriarvestusele ja arvestusele kuuluvate ainete arvestust tuleb pidada eraldi igas ettevõttes ja selle struktuuriüksuses.

  (2) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (3) Eriarvestusele ja arvestusele kuuluvate ainete arvestust võib pidada elektrooniliselt või paberkandjal.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (4) Arvestusdokumentatsioon peab olema ettevõttes järelevalveasutusele igal ajal kättesaadav.

  (5) Ettevõttes peavad olema eeskirjad arvestuse pidamisel kasutatava arvutiprogrammi või elektroonilise andmebaasi kasutamise (andmete sisestamine, nendes paranduste tegemine, koopiate tegemise sagedus ja viis, koodide vahetus jne) kohta.

  (6) Kõrvalekalded arvutiprogrammi või elektroonilise andmebaasi töös peavad olema dokumenteeritud. Elektroonilisse andmebaasi tehtud sissekanded, sissekannete muudatused ja parandused, nende tegija ja tegemise aeg peavad olema tuvastatavad.

  (7) Paberkandjal peetava arvestuse kanded peavad olema tehtud nummerdatud lehtedega dokumenti loetavas ja kustumatus kirjas. Parandused peavad olema varustatud parandaja allkirja ja kuupäevaga, esialgne kanne peab olema nähtav. Paranduste tegemisel ei ole lubatud kasutada kustutuskummi, korrektuurpliiatsit, -vedelikku vms.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (8) Erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning erineva raviminimetuse, toimeaine sisalduse, ravimvormi ja pakendi suurusega ravimite üle peab pidama eraldi arvestust. Arvestust peab pidama tootja originaalpakendite kaupa. Originaalpakendist väiksema ravimikoguse puhul võib arvestust pidada ühikute kaupa. Ühikute kaupa arvestamisel tuleb dokumenteerida originaalpakendi partiinumber. Teaduslikul eesmärgil narkootilisi ja psühhotroopseid aineid käitlevas ettevõttes võib arvestust pidada rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühikus.
[RT I, 04.11.2015, 1 - jõust. 07.11.2015]

  (9) Andmed eriarvestusele kuuluvate ainete vastuvõtu ja väljastamise kohta peavad olema arvestusdokumentatsiooni kantud ühe tööpäeva jooksul arvates ravimi saabumisest või väljastamisest. Arvestusele kuuluvate ainete sissetulekud peavad olema arvestusdokumentatsiooni kantud ühe tööpäeva jooksul arvates ravimi saabumisest.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (10) Arvestuslikud jäägid kuu lõpuks peavad olema välja toodud kuu viimase päeva seisuga. Tegelikud jäägid peavad olema kontrollitud hiljemalt esimesel tööpäeval pärast kuu lõppu. Arvestuslikud ja tegelikud jäägid peavad igal ajahetkel olema sissetuleku ja väljastamise dokumentide alusel kontrollitavad. Arvestuslik jääk peab alati vastama tegelikule jäägile.

  (11) Eriarvestusele ja arvestusele kuuluvate ainete arvestusdokumentatsiooni ja arvestuse aluseks olnud dokumente peab ettevõttes säilitama vähemalt kolm aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast arvates.
[RT I, 30.05.2014, 6 - jõust. 02.06.2014]

  (12) Arvestuse pidamine ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõttes toimub nimetatud ettevõtetele «Ravimiseaduses» ja selle alusel kehtestatud korras käesolevast määrusest tulenevate erisustega.

§ 12.   Eriarvestusele kuuluvate ainete arvestus ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõttes ja apteegis

  (1) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (2) Arvestusdokumentatsiooni kantakse iga eriarvestusele kuuluva aine kohta:
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]
  1) iga vastuvõtt (kuupäev, viide sissetuleku dokumendile, kogus);
  2) väljastamine päevade kaupa (sh eraldada kontrollanalüüsiks antud, turult kõrvaldatud ja tagastatud kogused);
  3) vastuvõetud summaarne kogus kuu jooksul;
  4) väljastatud summaarne kogus kuu jooksul;
  5) turult kõrvaldatud ja tagastatud summaarne kogus kuu jooksul;
  6) kontrollanalüüsiks antud summaarne kogus kuu jooksul;
  7) jääk kuu viimase päeva seisuga eriarvestusdokumentatsiooni sissekannete järgi;
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]
  8) tegelik laoseis kuu viimase päeva seisuga.

  (3) Lõike 2 punktides 2 ja 4 nimetatud andmete osas peab üld- ja veterinaarapteegis eraldi märkima retsepti alusel väljastatud koguse ja tellimislehe alusel väljastatud koguse. Haiglaapteegis peab eraldi märkima haiglaapteeki pidavale tervishoiuteenuse osutajale väljastatud koguse ja teistele ettevõtetele väljastatud kogused.

  (4) Iga kuu lõpul arvestatakse vastuvõtu ja väljastamise dokumentide alusel välja jääk, mille alusel peab kontrollima tegelikku laoseisu. Kontrollitud kogused kinnitab kontrollija oma allkirjaga, lisades kontrollimise kuupäeva.

  (5) Arvestusliku ja tegeliku laoseisu lahknevused peab dokumenteerima. Lahknevustest peab kolme tööpäeva jooksul teatama telefoni teel ja kirjalikult Ravimiametile, kelle esindaja juuresolekul viiakse läbi uus inventuur.

  (6) Eriarvestusele kuuluvate ainete vastuvõtmise ja väljastamise aluseks olnud dokumente või nende koopiaid (saatelehed, vastuvõtuaktid, retseptid, tellimislehed, turult kõrvaldatud ravimite kohta koostatud aktid, kontrollanalüüsiks võtmise aktid jm) peab hoidma kronoloogilises järjekorras ning teistest dokumentidest eraldi.

§ 13.   Eriarvestusele kuuluvate ainete arvestus teistes ettevõtetes

  (1) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (2) Arvestusdokumentatsiooni kantakse iga eriarvestusele kuuluva aine kohta:
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]
  1) iga vastuvõtt (kuupäev, viide sissetuleku dokumendile, kogus);
  2) kasutamine päevade kaupa (sh eraldada turult kõrvaldatud ja tagastatud kogused);
  3) vastuvõetud summaarne kogus kuu jooksul;
  4) kasutatud summaarne kogus kuu jooksul;
  5) jääk kuu viimase päeva seisuga eriarvestusdokumentatsiooni sissekannete järgi;
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]
  6) tegelik laoseis kuu viimase päeva seisuga.

  (3) Iga eriarvestusele kuuluva aine kasutamine tuleb dokumenteerida.

  (4) Iga kuu lõpus peab kontrollima eriarvestusele kuuluvate ainete tegelikku jääki ettevõttes. Kontrollitud kogused kinnitab kontrollija oma allkirjaga, lisades kontrollimise kuupäeva.

  (5) Arvestusliku ja tegeliku jäägi lahknevused peab dokumenteerima.

§ 14.   Arvestusele kuuluvate ainete arvestus ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõttes ning apteegis

  (1) Arvestuses peavad olema järgmised andmed:
  1) iga vastuvõtt (kuupäev, viide sissetuleku dokumendile, kogus);
  2) vastuvõetud summaarne kogus kuu jooksul;
  3) väljastatud summaarne kogus kuu jooksul;
  4) turult kõrvaldatud ja tagastatud summaarne kogus kuu jooksul;
  5) kontrollanalüüsiks antud summaarne kogus kuu jooksul.

  (2) Iga kuu lõpul arvestatakse vastuvõtu ja väljastamise dokumentide alusel välja jääk. Sissetulek ja väljaminek kuu jooksul ning jääk kuu viimase päeva seisuga dokumenteeritakse. Arvestusliku jäägi alusel peab kontrollima tegelikku laoseisu. Kontrollitud kogused kinnitab kontrollija oma allkirjaga, lisades kontrollimise kuupäeva. Lahknevused peavad olema dokumenteeritud.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (3) Arvestusele kuuluvate ainete vastuvõtmise ja väljastamise aluseks olnud dokumente või nende koopiaid peab hoidma kronoloogilises järjekorras ning teistest dokumentidest eraldi või peab arvestusse märkima viite asjakohasele dokumendile.

§ 15.   Arvestusele kuuluvate ainete arvestus tervishoiuteenuse osutamisel ja veterinaararsti tegevusloa omaja poolt

  (1) Arvestus peab sisaldama iga arvestusele kuuluva aine kohta järgmisi andmeid:
  1) iga vastuvõtt (kuupäev, viide sissetuleku dokumendile, kogus);
  2) vastuvõetud summaarne kogus kuu jooksul;
  3) kasutatud summaarne kogus kuu jooksul;
  4) summaarsed turult kõrvaldatud ja tagastatud kogused;
  5) summaarne kontrollanalüüsiks antud ravimi kogus;
  6) jääk kuu viimase päeva seisuga arvestusdokumentide järgi;
  7) tegelik jääk kuu viimase päeva seisuga.

  (2) Sissetulek ja väljaminek kuu jooksul ning jääk kuu viimase päeva seisuga dokumenteeritakse. Arvestusliku jäägi alusel peab kontrollima tegelikku jääki. Kontrollitud kogused kinnitab kontrollija oma allkirjaga, lisades kontrollimise kuupäeva. Lahknevused peavad olema dokumenteeritud.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

§ 16.   Arvestusele kuuluvate ainete arvestus teistes ettevõtetes

  (1) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (2) Arvestus peab sisaldama iga arvestusele kuuluva aine kohta järgmisi andmeid:
  1) iga vastuvõtt (kuupäev, viide sissetuleku dokumendile, kogus);
  2) kasutatud summaarne kogus kuu jooksul;
  3) summaarsed turult kõrvaldatud, tagastatud, üleantud kogused, märkides kuupäeva ja põhjuse;
  4) jääk kuu viimase päeva seisuga arvestusdokumentide järgi;
  5) tegelik jääk kuu viimase päeva seisuga.

  (3) Kontrollitud kogused kinnitab kontrollija oma allkirjaga, lisades kontrollimise kuupäeva.

  (4) Iga arvestusele kuuluva aine kasutamine tuleb dokumenteerida.

4. peatükk
ERIARVESTUSELE JA ARVESTUSELE KUULUVATE AINETE ARUANDLUS

§ 17.   Üldsätted

  (1) Kvartaalselt esitatavad aruanded tuleb Ravimiametile esitada Ravimiameti veebilehe (Kliendiportaal) kaudu iga kvartali esimese kuu 15-ndaks kuupäevaks.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (2) Ravimiametile esitatud aruannete koopiad peavad olema ettevõttes kättesaadavad.

§ 18.   Aruandlus ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõttes

  (1) Ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõte peab kvartaalselt esitama aruanded järgmiste tegevuste kohta:
  1) eriarvestusele kuuluvate ainete vastuvõtt ja väljastamine;
  2) eriarvestusele ja arvestusele kuuluvate ainete sisse- ja väljavedu.

  (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud aruandes peavad olema järgmised andmed:
  1) ravimite tootmis- või hulgimüügi tegevusloa omaja nimi ja tegevuskoha aadress;
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]
  2) vastutava isiku nimi;
  3) eriarvestusele kuuluva aine nimetus, ravimvorm, toimeaine sisaldus, kogus pakendis;
  4) laoseis kvartali viimase kuupäeva seisuga;
  5) vastuvõetud summaarne kogus kvartali jooksul tarnijate kaupa, märkides vastuvõetud partiide numbrid ja vastuvõtmise kuupäevad;
  6) väljastatud summaarne kogus kvartali jooksul saajate kaupa, märkides iga saaja kohta väljastatud partiide numbrid ja väljastamise kuupäevad;
  7) väljastatud summaarne kogus kvartali jooksul;
  8) turult kõrvaldatud ja tagastatud summaarne kogus kvartali jooksul;
  9) kontrollanalüüsiks antud summaarne kogus kvartali jooksul;
  10) arvestuslik jääk kvartali viimaseks kuupäevaks;
  11) tegelik laoseis kvartali viimaseks kuupäevaks;
  12) aruande koostamise kuupäev, koostaja nimi ja allkiri.

  (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud aruandes peavad olema järgmised andmed:
  1) ravimite tootmis- või hulgimüügi tegevusloa omaja nimi ja tegevuskoha aadress;
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]
  2) vastutava isiku nimi;
  3) eriarvestusele või arvestusele kuuluva aine nimetus, ravimvorm, toimeaine sisaldus, kogus pakendis;
  4) pakendite koguarv;
  5) välisriigi sisse- või väljavedaja nimi;
  6) Ravimiameti eriloa number;
  7) sisse- või väljaveo kuupäev;
  8) aruande koostamise kuupäev, koostaja nimi ja allkiri.

  (4) Ravimite tootmisettevõte peab iga aasta 1. maiks esitama Ravimiametile järgmise aasta prognoosi tootmises kasutatavate eriarvestusele ja arvestusele kuuluvate ainete koguste kohta.

§ 19.   Aruandlus apteegis
[Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

§ 20.   Aruandlus teistes ettevõtetes
[Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

Lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI
[RT I, 21.01.2020, 11 - jõust. 24.01.2020]