Vastu võetud 20.12.2018 nr 119

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrus reguleerib kiirabibrigaadide ja nende pidajate, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialast koostööd.

  (2) Käesoleva määruse kiirabibrigaadi õigusi ja kohustusi reguleerivaid sätteid kohaldatakse kõikidele kiirabi- ja esmase abi brigaadidele. Kaitseväe kiirabibrigaadidele kohaldatakse käesolevat määrust koos Kaitseväe korralduse seaduse § 35³ lõike 5 alusel kehtestatud korrast tulenevate erisustega.

  (3) Käesoleva määruse kiirabialase koostöö õigusi ja kohustusi reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kuni Terviseameti juhiste saamiseni, arvestades tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja hädaolukorra seaduses sätestatud põhimõtteid.

§ 2.  Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1)abiandja – kiirabibrigaad, Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti üksus, keda Häirekeskus või Politsei- ja Piirivalveamet saadab välja abi andma;
  2)juhtimisgrupp – sündmuse lahendamiseks ning asutuste ja isikute koostöö paremaks tagamiseks moodustatud juhtimisstruktuur, mis moodustatakse vajaduse korral sündmuskohal enne seda, kui sündmuse juht moodustab staabi;
  3)kiirabi välijuht – kiirabispetsiifilise ja täiendava operatiivse juhtimise ettevalmistusega isik, kes on vajaduse korral valmis ööpäev läbi korraldama oma vastutuspiirkonnas kiirabibrigaadide tegevust suures mahus kiirabi vajavatel sündmustel; kiirabi välijuht on vähemalt keskharidusega isik, kellel on vähemalt 2-aastane töökogemus kiirabibrigaadi pidaja juures, ta on saanud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini ja 200-tunnise kiirabi välijuhi väljaõppe Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja tal on sellekohane tunnistus ning ta osaleb täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas;
  4)kutsung – Häirekeskusest sidevahendite kaudu kiirabibrigaadile väljakutse edastamisel kasutatav kiirabibrigaadi nimetus;
  5)staap – sündmuse lahendamiseks ning asutuste ja isikute koostöö paremaks tagamiseks moodustatud juhtimisstruktuur, millel on oma töökeskkond, koosseis ja töökord ning mis moodustatakse sündmuskohal, piirkonniti või üle riigi;
  6)sündmuse juht – pääste-, politsei- või tervishoiusündmuse lahendamise eest vastutav isik, kes otsustab juhtimisgrupi või staabi moodustamise;
  7)teade – Häirekeskusele või Politsei- ja Piirivalveametile edastatud info asjaoludest, mille puhul tuleb hinnata abi kiire väljasaatmise vajadust;
  8)tegutsemisvalmis – nõutavalt komplekteeritud, ettenähtud varustusega ja võimeline alustama väljasõitu viivitamata, kuid hiljemalt lisas 1 kehtestatud aja jooksul väljakutse andmete saamisest arvates;
  9)tüüpjuhtum – abiandja vastutusvaldkonnas enam levinud sündmuste kirjeldus;
  10)väljakutse – menetletud teade, mille puhul on vajalik abiandja väljasõit;
  11)väljasõiduplaan – juhend Häirekeskusele abiandjate väljasaatmiseks.

2. peatükk
Kiirabialane koostöö teate menetlemisel ja abi väljasaatmisel

§ 3.  Kiirabi vajaduse väljaselgitamine ja ohu hindamine

  (1) Terviseameti peadirektor kinnitab käskkirjaga kiirabi tüüpjuhtumid ja juhised, millest lähtuvalt rakendab Häirekeskus sündmuse lahendamiseks vajalikke meetmeid, lähtudes lisas 1 kehtestatud nõuetest.

  (2) Lähtuvalt lõike 1 alusel kehtestatud tüüpjuhtumitest ja juhistest määrab Häirekeskus teatele väljakutse prioriteedi vaid juhul, kui ohu hindamise tulemusel on kiirabibrigaadi väljasaatmise vajadus selgunud.

§ 4.  Kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi väljasaatmine

  (1) Terviseameti peadirektor kinnitab käskkirjaga kiirabibrigaadi väljasõiduplaani.

  (2) Kiirabibrigaad on kohustatud teavitama Häirekeskust oma asukohast ja viivitamata oma tegutsemisvalmidusest ning asukoha ja tegutsemisvalmiduse muutumisest.

  (3) Häirekeskus saadab kiirabibrigaadi välja väljasõiduplaani, väljakutsele reageeriva või sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juhi või kiirabi välijuhi otsuse alusel, edastades väljasaadetavale kiirabibrigaadile väljakutse andmed. Väljakutse andmed on vähemalt kiirabibrigaadi kutsung, väljakutse prioriteet ja sündmuskoha asukoht. Esimesel võimalusel edastatakse lisaandmetena väljakutse sisu ja teejuhatus ning helistaja nimi ja telefoninumber.

  (4) Kiirabibrigaad on kohustatud Häirekeskuselt väljakutse andmete saamisel alustama väljasõitu viivitamata, kuid mitte hiljem kui lisas 1 kehtestatud aja jooksul.

  (5) Kiirabibrigaadile väljakutse edastamiseks kasutatava kutsungi kinnitab kiirabibrigaadi pidaja, kes teavitab sellest Häirekeskust. Kasutatava kutsungi sisu ja struktuur peab vastama lisas 2 kehtestatud nõuetele.

  (6) Kiirabibrigaadi pidaja peab Häirekeskust taasesitamist võimaldaval viisil viivitamata teavitama:
  1)kiirabibrigaadi kutsungist, kui see muutub;
  2)kui lisaks olemasolevatele kiirabibrigaadidele komplekteeritakse täiendav kiirabibrigaad;
  3)plaanitavast kiirabibrigaadide ajutisest ümberpaigutamisest, nende arvu suurendamisest või vähendamisest.

§ 5.  Päästemeeskonna ja politseipatrulli väljasaatmine kiirabi vajavale sündmusele

  (1) Abivajaja eluohtliku seisundi korral on Häirekeskusel õigus vaba kiirabibrigaadi puudumisel kiirabibrigaadi teeninduspiirkonnas saata sündmuskohale esmaabi andmiseks selleks tegevuseks pädev abivajajale lähemal asuv päästemeeskond või edastada väljakutse andmed Politsei- ja Piirivalveametile politseipatrulli väljasaatmise otsustamiseks.

  (2) Kui abivajaja eluohtliku seisundi korral on saadetud esmaabi andma päästemeeskond või politseipatrull, on Häirekeskus kohustatud abivajajale lähemal asuva kiirabibrigaadi vabanedes saatma selle viivitamata sündmuskohale.

  (3) Häirekeskus võib kiirabi vajavale sündmusele lisaks kiirabibrigaadile välja saata ka päästemeeskonna, kui:
  1)abivajaja on erakorralises või eluohtlikus seisundis ja asub raskesti ligipääsetavas kohas;
  2)abivajaja on erakorralises või eluohtlikus seisundis ja võib eeldada takistusi abivajaja transportimisel.

3. peatükk
Kiirabialane koostöö sündmusel

§ 6.  Abiandjate ja Häirekeskuse kiirabialane koostöö sündmusel

  (1) Sündmuse juhil on õigus kutsuda välja kiirabibrigaad ilma abivajajate kohta teavet omamata, et sündmusel tekkivate võimalike vigastuste korral tagada kiire kiirabi osutamine.

  (2) Kiirabibrigaadi juht:
  1)teavitab kiirabibrigaadi saabumisest sündmuskohale kohe sündmuskohal asuvat sündmuse lahendamise eest vastutavat abiandjat või Häirekeskust, kes teavitab sellest sidevahendite kaudu sündmuse juhti või tema määratud isikut;
  2)allub sündmuskohal sündmuse juhi või tema määratud isiku korraldustele;
  3)teavitab sündmuse juhti või tema määratud isikut või sündmuse lahendamise eest vastutavat abiandjat regulaarselt oma tegevusest sündmuskohal, andes talle vajaduse korral kiirabialast nõu sündmuse lahendamiseks vajalike otsuste vastuvõtmiseks;
  4)lahkub sündmuskohalt sündmuse juhi või tema määratud isiku loal.

  (3) Kui sündmuskohale saabub esimesena kiirabibrigaad, annab ta Häirekeskusele esmase ülevaate sündmusest ning alustab ohte arvestades võimaluse korral tegevust. Sündmuse lahendamise eest vastutava abiandja või sündmuse juhi või tema määratud isiku saabumisel sündmuskohale annab kiirabibrigaadi juht ülevaate sündmuse käigust ja rakendatud meetmetest.

  (4) Kui sündmuskohal esineb pääste- või politseisündmuse tõttu oht kiirabibrigaadi liikme elule või tervisele, on kiirabibrigaadil õigus päästemeeskonna või politseipatrulli saabumiseni kiirabi osutamisega viivitada.

§ 7.  Kiirabibrigaadide, kiirabi välijuhi ja Terviseameti koostöö sündmusel

  (1) Sündmusel, kuhu on välja sõitnud kaks või enam kiirabibrigaadi ja juhtimisgruppi või staapi ei moodustata, korraldab kiirabibrigaadide tegevust sündmuskohal esimesena sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadi juht, kellel on õigus anda korraldusi teistele sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadidele, lähtudes lõike 3 punktides 2–9 ja 11 sätestatud õigustest ja kohustustest.

  (2) Juhtimisgrupi või sündmuskoha staabi moodustamise korral korraldab sündmusel kiirabibrigaadide tegevust kiirabi välijuht või teisena sündmuskohale saabunud selle kiirabibrigaadi juht, kelle kiirabibrigaadi pidajal on kohustus tagada kiirabi välijuht.

  (3) Lõikes 2 nimetatud isikul on järgmised õigused ja kohustused:
  1)osaleda juhtimisgrupi või sündmuskoha staabi tegevuses;
  2)alluda sündmuse juhile või tema määratud isikule;
  3)hinnata vajadust ja kutsuda Häirekeskuse kaudu sündmuse lahendamiseks täiendavaid kiirabibrigaade;
  4)määrata kindlaks sündmuse lahendamisse kaasatud kiirabibrigaadide koostöö ja tööjaotus;
  5)määrata sündmuse lahendamisel kiirabi osutamiseks vajalikud punktid ja alad;
  6)koguda ja edastada teavet abivajajate kohta sündmuse juhile või tema määratud isikule ja Terviseametile;
  7)korraldada sündmuskohal triaaži ning abivajajatele kiirabi osutamist ja nende transporti haiglasse;
  8)teavitada esimesel võimalusel haiglat sinna saabuvatest kannatanutest, märkides nende eeldatava arvu ja vigastuse tüübi ning saabumise aja;
  9)planeerida, korraldada ja dokumenteerida sündmuse kiirabilist lahendamist ning kontrollida kiirabibrigaadide ülesannete täitmist;
  10)korraldada raadioside pidamist oma valdkonnas sündmuskoha ja juhtimisgrupi või staabi vahel;
  11)tagada kõrgema tasandi juhtimisstruktuuri otsuste elluviimine;
  12)reageerida moodustatud juhtimisgrupi või sündmuskoha staabi tegevusele sidevahendite kaudu kohe ning sündmuse juhi või tema määratud isiku korraldusel olla vajaduse korral valmis minema kohale hiljemalt ühe tunni jooksul.

  (4) Lisaks lõikes 3 nimetatule on kiirabi välijuhil järgmised õigused ja kohustused:
  1)osaleda Terviseameti korraldusel piirkondliku staabi tegevuses;
  2)kaasata sündmuse lahendamisse lisabrigaade või muud varustust ja vahendeid, mis on lubatud lõike 6 alusel kinnitatud töökorras.

  (5) Lõikes 2 nimetatud teisena sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadi juhi õigused ja kohustused juhtimisgrupis või sündmuskoha staabis kehtivad seni, kuni kiirabi välijuht võtab kiirabilise tegevuse korraldamise sündmusel üle.

  (6) Kiirabi välijuhtide arvu ja vastutuspiirkonna, nõuded vajalikule varustusele ja lõigetest 2–5 lähtuva täpsema töökorra kinnitab Terviseameti peadirektor käskkirjaga kooskõlastatult Eesti Haigekassaga.

  (7) Terviseamet korraldab piirkondliku või riikliku staabi moodustamisel kiirabilist tegevust sündmusel vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 58¹ lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel kehtestatud tervishoiu valmisoleku tasemetele.

4. peatükkKoostöö abivajaja transportimisel haiglasse

§ 8.  Abivajaja transportimine haiglasse

  (1) Erakorralise meditsiini erialal arstiabi osutav haigla (edaspidi haigla) peab tagama:
  1)ööpäevaringse võimaluse sidepidamiseks kiirabibrigaadi ja vajaduse korral Häirekeskusega abivajaja saabumisest etteteatamiseks;
  2)kiirabibrigaadile ohutu ja vaba juurdepääsu haigla sissepääsule;
  3)kiirabibrigaadile võimaluse kiirabibrigaadi liikmete ja varustuse esmaseks korrastamiseks.

  (2) Kiirabibrigaad on kohustatud teavitama haiglat sinna transporditavast abivajajast, kelle seisund on erakorraline, ning abivajajast, kelle seisund on eluohtlik, juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui abivajaja haiglasse transportimisest loobutakse, tuleb sellest haiglat viivitamata teavitada.

§ 9.  Abivajaja üleandmine haiglale

  (1) Haigla on kohustatud vastu võtma haiglasse transporditava abivajaja viivitamata, kuid:
  1)mitte pikema kui 15-minutilise ooteajaga, kui abivajaja seisund on erakorraline ja võib olla eluohtlik või kui abivajaja seisund on eluohtlik;
  2)mitte pikema kui 30-minutilise ooteajaga, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline.

  (2) Abivajaja võtab haiglas vastu valvearst, valveõde või triaažiõde. Haigla vormistatud dokumendile märgitakse abivajaja ülevõtmise kuupäev ja kellaaeg.

  (3) Kiirabibrigaadi juht märgib kiirabikaardile abivajaja üleandmise kuupäeva ja kellaaja.

  (4) Kiirabibrigaadi juht on kohustatud andma abivajaja vastuvõtjale suusõnalisi selgitusi abivajaja anamneesi ja abivajajale tehtud toimingute kohta.

  (5) Kiirabibrigaadi juht märgib kiirabikaardile haiglale üleantavad abivajajaga kaasasolevad isiklikud asjad.

  (6) Haigla vormistatud dokumendile märgitakse kiirabibrigaadi üleantavad abivajajaga kaasasolevad isiklikud asjad.

§ 10.  Haigla ja kiirabibrigaadi pidaja teabevahetus

  Kiirabibrigaadi toodud abivajaja uurimisel on haigla kohustatud kiirabibrigaadi pidajat viivitamata teavitama:
  1)haiglas ilmnenud kiirabibrigaadi tehtud diagnostilistest või ravivigadest;
  2)potentsiaalselt ohtliku nakkushaiguse tuvastamisest, mis eeldaks kiirabibrigaadi liikmete profülaktilist ravikuuri või kiirabiauto ja varustuse täiendavat desinfektsiooni.

5. peatükk
Rakendussätted

§ 11.  Kiirabi välijuhi nõuete kohaldamine

  Käesolevas määruses kiirabi välijuhi kohta sätestatut kohaldatakse alates 1. juulist 2019. a. Alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 30. juunini 2019. a täidab käesolevas määruses sätestatud kiirabi välijuhi ülesandeid teisena sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juht.

§ 12.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrus nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 13.  Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

  (2) Määruse § 7 lõige 6 jõustub 1. juulil 2019. a.

Lisa 1 Kiirabi vajavad väljakutsed, nende menetlemine ja neile reageerimine

Lisa 2 Kiirabibrigaadi kutsungi sisu ja struktuur

Vastu võetud 19.12.2001 nr 133

Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284) § 17 lõike 3 punkti 5 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kiirabi ja perearstide koostöö ning tasaarveldamise kord.

§ 2. Kiirabi ja perearsti koostöö kord

(1) Kiirabibrigaadi pidaja teavitab perearste ühe tööpäeva jooksul nende perearstide nimistus (edaspidi nimistu) olevatele isikutele tehtud kiirabivisiitidest, saates ärakirja kiirabikaardist (kokkuleppel elektrooniliselt).

(2) Perearst teavitab kiirabibrigaadi pidajat oma tegevuskoha lahtioleku aegadest, sidevahendite numbritest ja perearsti asendavast arstist.

(3) Perearst annab väljavõtte tervisekaardist kroonilist haigust (sealhulgas diabeet, hüpertooniatõbi, südame isheemiatõbi, südame rütmihäired, astma) põdevale ja pidevalt ravimeid vajavale patsiendile kiirabibrigaadile esitamiseks.

§ 3. Kiirabi ja perearsti vastastikuse tasaarveldamise kord

(1) Kiirabi ja perearstide vastastikuste nõuete tasaarveldamine toimub kiirabibrigaadi pidaja ning perearsti vahelise eelneva kokkuleppe alusel.

(2) Kiirabibrigaadi pidaja võib esitada perearstile põhjendatud nõude, kui ravikindlustusega hõlmatud patsient on teinud kiirabi väljakutse põhjusel, et ta ei ole saanud perearsti vastuvõtule (sealhulgas koduvisiit) ägeda haigestumisega sama tööpäeva jooksul ja perearsti tegevuskoha lahtioleku ajal.

(3) Perearst võib esitada kiirabibrigaadi pidajale põhjendatud nõude, kui osutab tervishoiuteenust päästeasutuse häirekeskuselt saadud korraldusel või muul viisil saadud teabe alusel patsiendile eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajadusel transpordib abivajaja haiglasse.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a

1. peatükk
ÜLDSÄTTED
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate andmete loetelu ning tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ja andmete säilitamise kord, tagades ühtsetest nõuetest lähtuvate andmete talletamise.

  (2) Käesolev määrus ei ole kõikehõlmav ega piira tervishoiuteenuse osutajal täiendavate andmete töötlemist, kui see on vajalik tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi tagamiseks.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 1¹.   Määruse kohaldamisala

  Käesoleva määruse nõudeid ei kohaldata proviisori ja farmatseudi tegevuse dokumenteerimisel.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 2.   Mõisted

  (1) Protseduur on käesoleva määruse tähenduses ravivõte.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

  (2) Epikriis on sünnistusabi- või haigusjuhu kokkuvõte.
[RT I, 12.09.2019, 1 - jõust. 15.09.2019]

§ 3.   Dokumenteerimine

  (1) Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas teenuse osutamine sidevahendite teel, järgides käesolevas määruses sätestatud andmekoosseise. Andmed dokumenteeritakse tervishoiuteenuse osutamise päeval või sellele järgneva tööpäeva jooksul, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti.

  (2) Andmed dokumenteeritakse eesti keeles, vajaduse korral lisaks ladina keeles.

  (3) Andmed dokumenteeritakse loetavalt ja korrektselt. Dokumenteerida tuleb kõik asjaolud, mis omavad tervishoiuteenuse eesmärgist tulenevalt tähtsust.

  (4) Tervishoiuteenusest keeldumist tõendab patsiendi sellekohane allkiri. Allkirja andmisest keeldumise korral dokumenteeritakse keeldumine vähemalt kahe tervishoiutöötaja poolt, välja arvatud juhul kui teenuse olemusest tulenevalt osutatakse tervishoiuteenust üksi. Tervishoiuteenusest keeldumise andmeid säilitatakse tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi juures.

  (5) Tervishoiuteenuse osutamise käigus kogutud andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse õigusaktides sätestatud korras, tagades andmete kaitstuse.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 3¹.   Logiandmed ja säilitamine

  (1) Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis logitakse andmete töötlemine järgmiselt:
  1) andmetöötlemise sisu;
  2) andmetöötleja andmed;
  3) andmetöötlemise kuupäev ja kellaaeg.

  (2) Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi logisid säilitatakse viis aastat.
[RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

2. peatükk
DOKUMENTIDE LOETELU

§ 4.   Dokumentide loetelu

  (1) Käesoleva määruse tähenduses on tervishoiuteenuse osutamist tõendavad dokumendid järgmised:
  1) tervisekaart,
  2) õpilase tervisekaart,
  3) rasedakaart,
  4) saatekiri,
  4¹) saatekirja vastus,
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]
  5) haiguslugu,
  5¹) sünniepikriis,
[RT I, 12.09.2019, 1 - jõust. 15.09.2019, rakendatakse hiljemalt 1. septembrist 2020. a.]
  6) kiirabikaart,
  7) kiirabi elustamiskaart,
  8) hambaravikaart,
  9) elupuhuse patomorfoloogilise uuringu saatekiri,
  10) elupuhuse patomorfoloogilise uuringu vastus,
  11) patoanatoomilise lahangu saatekiri,
  12) patoanatoomilise lahangu protokoll,
  13) patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte,
  14) [kehtetu – RT I, 07.07.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]
  15) Geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte,
  16) Ehhokardiograafilise uuringu protokoll,
  17) õenduslugu,
[RT I, 07.07.2011, 2 - jõust. 10.07.2011]
  18) tervisetõend,
[RT I, 07.11.2014, 3 - jõust. 10.11.2014]
  19) surmateatis,
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]
  20) surma põhjuse teatis,
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]
  21) perinataalsurma põhjuse teatis.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

  (2) Dokumentidena käsitletakse ka muude seaduste alusel kehtestatud, tervishoiutöötaja vormistatud dokumente, mis sisaldavad delikaatseid isikuandmeid ning millele laienevad käesoleva määruse üldsätted.

3. peatükk
TERVISHOIUTEENUSTE DOKUMENTEERIMISE KORD JA DOKUMENTIDE VORMID

1. jaguTervisekaart

§ 5.   Tervisekaart

  (1) Tervisekaardi vormistab ambulatoorset tervishoiuteenust osutanud tervishoiutöötaja, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 26.04.2016, 1 - jõust. 29.04.2016]

  (1¹) Päevaravi tervishoiuteenuse osutamisel dokumenteerib tervishoiutöötaja osutatud teenuse vastavalt käesoleva peatüki 5. jaos sätestatule, arvestades päevaravi tervishoiuteenuse eripära.
[RT I, 12.09.2019, 1 - jõust. 15.09.2019]

  (2) Käesoleva määruse tähenduses koosneb tervisekaart neljast lehest. Lapse puhul vormistatakse eelnimetatud lehtedele täiendavalt ka vajalikud lisalehed.

§ 6.   Tervisekaardi säilitamine
[Kehtetu - RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

§ 7.   Tervisekaardi esimene leht

  Tervisekaardi esimene leht vormistatakse määruse lisas 1 toodud vormi kohaselt.

§ 8.   Tervisekaardi esimese lehe kanded

  (1) Tervisekaardi esimesele lehele kantakse tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed:
  1) tervishoiuteenust osutava juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi tervishoiuasutus) nimetus;
  2) tervishoiuasutuse tegevusloa number;
  3) tervishoiuasutuse aadress;
  4) tervishoiuasutuse e-posti aadress;
  5) tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi;
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  6) tervishoiutöötaja eriala;
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  7) tervishoiutöötaja registreerimistõendi number;
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  8) tervishoiutöötaja telefoninumber ja e-posti aadress.
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

  (2) Tervisekaardi esimesele lehele kantakse patsiendi järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) sünnipäev, -kuu ja -aasta;
  3) isikukood;
  4) alalise elukoha, vajadusel ka passijärgse elukoha aadress;
  5) telefoninumber ja võimalusel e-posti aadress;
  6) lähtuvalt patsiendi vanusest kantakse dokumenti lasteasutuse, kooli või töökoha nimetus;
  7) töötava patsiendi puhul kantakse dokumenti töö- ja ametikoha nimetus;
  8) kontaktisiku nimi, telefoninumber ja võimalusel e-posti aadress;
  9) kontaktisiku elukoha aadress;
  10) [kehtetu – RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  11) [kehtetu – RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  12) püsiva töövõimetuse korral märgitakse töövõime kaotuse protsent;
  13) puude korral märgitakse puude raskusaste;
  14) riikliku pensioni liik, pensionitunnistuse number ja selle väljastaja nimetus;
  15) üldarstiabi osutav arst kannab dokumenti patsiendi nimistusse registreerimise kuupäeva;
  16) eriarstiabi osutav tervishoiutöötaja kannab dokumenti patsiendi perearsti ees- ja perekonnanime ning telefoninumbri;
  17) lisateave patsiendist, mille kandmist dokumenti tervishoiutöötaja peab oluliseks.
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

§ 9.   Tervisekaardi teine leht

  Tervisekaardi teine leht vormistatakse määruse lisas 2 toodud vormi kohaselt.

§ 10.   Tervisekaardi teise lehe kanded

  Tervisekaardi teisele lehele kantakse patsiendi terviseseisundi järgmised andmed:
  1) allergilisi reaktsioone esilekutsuvad ravimid, toiduained;
  2) veregrupp ja Rh-kuuluvus, millekohaste andmete dokumenti kandmise aluseks peab olema veregrupi ja Rh-kuuluvuse määramist tõendav dokument;
  3) esmakordselt diagnoositud haigused registreerimise ajalises järjekorras, kus märgitakse haigestumise kuupäev, haiguse nimetus ja kood Rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnenda väljaande (edaspidi RHK-10) järgi, haiguse diagnoosinud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning eriala, tervishoiuasutuse nimetus;
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  4) pidevalt kasutatava ravimpreparaadi nimetus, toimeaine nimetus, ravimi vorm, ühekordne annus, päevane annus;
  5) immuniseerimise kuupäev ja vaktsiini nimetus;
  6) puude või püsiva töövõimetuse korral märgitakse arstliku ekspertiisiotsuse kuupäev ja diagnoositud haiguse nimetus ning kood RHK-10 järgi;
  7) kui tervisekaardi esimese ja teise lehe vorme kasutatakse väljavõtte tegemiseks tervisekaardist, lisatakse selle väljastamise kuupäev, tervishoiutöötaja registreerimistõendi number ja allkiri.
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

§ 11.   Tervisekaardi kolmas leht

  (1) Tervisekaardi kolmas leht vormistatakse tervishoiuteenuse osutaja valitud vormi kohaselt.

  (2) Tervisekaardi kolmas leht vormistatakse patsiendi kohta, kellel esinevad tervist kahjustavad riskitegurid ja kes töötab «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» mõistes ohtlikus töökeskkonnas, kus esinevad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised, psühholoogilised ja muud ohutegurid.

§ 12.   Tervisekaardi kolmanda lehe kanded

  Tervisekaardi kolmandale lehele kantakse järgmised andmed:
  1) tervist kahjustavad riskitegurid nagu suitsetamine, keha üle- või alakaal, alkoholi, uimastite tarvitamine ja muu;
  2) töö- ja ametikohal esinevad ohutegurid nagu müra, vibratsioon, kemikaalid, kiirgus, asbest, sundasend, raskuste tõstmine, füüsiline ja vaimne ülekoormus ning muud tervist kahjustada võivad tegurid;
  3) tehtud kirurgilised operatsioonid (edaspidi operatsioon);
  4) traumad;
  5) haigusi ennetava tervisekontrolliga seotud toimingud.

§ 13.   Tervisekaardi neljas leht

  (1) Tervisekaardi neljas leht on käesoleva määruse tähenduses päeviku osa (decursus morbi).

  (2) Tervisekaardi neljas leht vormistatakse määruse lisas 3 toodud vormi kohaselt.

§ 14.   Tervisekaardi neljanda lehe kanded

  (1) Tervisekaardi neljandale lehele kantakse tervishoiutöötaja vastuvõtu iseloomust sõltuvalt järgmised tervishoiutöötaja vastuvõtu andmed:
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  1) vastuvõtu kuupäev;
  2) vastuvõtule pöördumise põhjus;
  3) anamnees;
  4) objektiivne leid;
  5) diagnoositud haiguse nimetus ja kood RHK-10 järgi;
  6) tervishoiutöötaja korraldusel määratud uuringud, konsultatsioonid;
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  7) tehtud uuringute ja konsultatsioonide tulemused;
  8) tervishoiutöötaja korraldused, soovitused ja suunamised, määratud ravimpreparaadi nimetus, toimeaine nimetus, ravimi vorm, ühekordne annus, päevane annus;
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  9) andmed naise nõustamise kohta sünnitusjärgsel perioodil käesoleva määruse lisas 32 toodud nõustamisplaani alusel.
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

  (2) Tervisekaardi neljandale lehele kantakse tervishoiutöötaja väljastatud dokumentide järgmised andmed:
[RT I, 26.04.2016, 1 - jõust. 29.04.2016]
  1) töövõimetuslehe väljakirjutamisel selle number, alustamise ja lõpetamise kuupäevad, dublikaadi väljastamine; arsti või ämmaemanda otsusel töötingimuste ajutise kergendamise vajaduse või teisele tööle (ametikohale) üleviimise kohta märkida põhjus, sisu, kestus (alguse ja lõpu kuupäevad);
[RT I, 26.04.2016, 1 - jõust. 29.04.2016]
  2) retsepti väljastamisel ravimpreparaadi nimetus, kogus; haigekassa poolt kompenseerimisele kuuluva ravimi retsepti puhul ka retsepti number ja soodustuse määr;
  3) autojuhiloa, relvaloa või muu dokumendi taotlemiseks vajaliku arstliku tõendi väljastamisel märgitakse selle nimetus, number, sisu, kehtivus.

  (3) Kanne koduvisiidi kohta tehakse dokumenti hiljemalt koduvisiidile järgneva tööpäeva jooksul.

§ 15.   Tervisekaardi esimene lisaleht

  Tervisekaardi esimese lisalehe vormistab tervishoiutöötaja lapse tervisekaardi juurde määruse lisas 4 toodud vormi kohaselt.
[RT I, 26.04.2016, 1 - jõust. 29.04.2016]

§ 16.   Tervisekaardi esimese lisalehe kanded

  (1) Tervisekaardi esimesele lisalehele kantakse lapse immuniseerimise järgmised andmed:
  1) plaanilise immuniseerimise ajakava, kus märgitakse lapse vanus, vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus vastavalt sotsiaalministri kehtestatud korrale ning immuniseerimise kuupäev, manustatud vaktsiini annus, seeria ning immuniseerimist teinud tervishoiutöötaja allkiri ja registreerimistõendi number;
  2) plaanivälise immuniseerimise korral märgitakse immuniseerimise kuupäev, vaktsiini nimetus, annus ja seeria ning immuniseerimise teinud tervishoiutöötaja allkiri ja registreerimistõendi number;
  3) immuniseerimisel tekkinud kõrvaltoimed, immuniseerimise vastunäidustused;
  4) Mantoux’ reaktsiooni jälgimisel märgitakse selle tegemise kuupäev, seeria, tulemus;
  5) lapse tervist puudutav lisateave, mille kandmist dokumenti peab tervishoiutöötaja oluliseks.
[RT I, 26.04.2016, 1 - jõust. 29.04.2016]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud vaktsiinide tähiste selgitused on järgmised:
  1) BCG – tuberkuloosivaktsiin;
  2) PDT – läkaköha-, difteeria- ja teetanusevaktsiin;
  3) OPV – poliomüeliidi elusvaktsiin;
  4) MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin.

§ 17.   Tervisekaardi teine lisaleht

  Tervisekaardi teise lisalehe vormistab perearst lapse tervisekaardi juurde määruse lisas 5 toodud vormi kohaselt.

§ 18.   Tervisekaardi teise lisalehe kanded

  (1) Tervisekaardi teisele lisalehele kantakse lapse vanuse kohaselt tervisekontrolli järgmised andmed:
  1) läbivaatuse kuupäev, vanus (kuudes), kehakaal (g), kehapikkus (cm), pea ümbermõõt (cm);
  2) läbivaatuse kuupäev, vanus (aastates), kehamass (kg), kehapikkus (cm), parema ja vasaku silma nägemisteravus, parema ja vasaku kõrva kuulmisteravus;
  3) rahhiidi ennetamine lapse 5. elupäevast, märkides kuupäeva, retsepti väljastamisel ravimpreparaadi nimetuse, toimeaine nimetuse, ravimi vormi, ühekordse annuse ja päevase annuse; kanded tehakse alates lapse kolmenädalaseks saamisest.
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

  (2) Tervisekaardi teisele lisalehele kannab arst või ämmaemand vastsündinu jälgimise käigus andmed vastsündinu toitmise kohta (täielikul rinnapiimaga toitmisel; peamiselt rinnapiimaga toitmisel; segatoitmisel; kunstlikul toitmisel).
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

§ 19.   Tervisekaardi kolmas lisaleht

  Tervisekaardi kolmanda lisalehe vormistab perearst lapse tervisekaardi juurde määruse lisas 6 toodud vormi kohaselt.

§ 20.   Tervisekaardi kolmanda lisalehe kanded

  Tervisekaardi kolmandale lisalehele kantakse lapse tervisekontrolli järgmised andmed:
  1) ortopeediline staatus – puusaliigese kontroll lapsele vanuses 6–8 nädalat, kus märgitakse läbivaatuse kuupäev, kirjeldus, soovitused, eriarsti konsultatsioonile suunamine;
  2) reiearteri pulss, märkides, kas pulss on palpeeritav või mitte;
  3) testiste laskumine poeglastel, märgitakse, kas esimesel või teisel eluaastal on testised laskunud või ei ole laskunud;
  4) fimoosi hinnangu kanne tehakse kolmandal eluaastal;
  5) vererõhk (mmHg) – kanded tehakse alates kolmandast eluaastast;
  6) hemoglobiini, põhivereanalüüsi tulemus – kanded mõõtmise tulemuste kohta tehakse vanuses 9–12 kuud;
  7) psühhomotoorse arengu jälgimine.

§ 21.   Tervisekaardi kaalu ja kasvu jälgimise lisaleht

  Tervisekaardi kaalu ja kasvu jälgimise lisalehe vormistab üldarstiabi osutaja lapse tervisekaardi juurde järgnevalt:
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  1) tütarlapse puhul kuni kaheaastaseks saamiseni määruse lisas 7 toodud vormi kohaselt;
  2) tütarlapse puhul alates kaheaastaseks saamisest määruse lisas 8 toodud vormi kohaselt;
  3) poeglapse puhul kuni kaheaastaseks saamiseni määruse lisas 9 toodud vormi kohaselt;
  4) poeglapse puhul alates kaheaastaseks saamisest määruse lisas 10 toodud vormi kohaselt.

2. jagu
ÕPILASE TERVISEKAART

§ 22.   Õpilase tervisekaart

  (1) Õpilase tervisekaardi vormistab põhi- ja keskharidust andvas õppeasutuses õppivale õpilasele tervishoiuteenust osutav tervishoiutöötaja.

  (2) Käesoleva määruse tähenduses koosneb õpilase tervisekaart kahest lehest ja lisalehest.
[RT I 2010, 57, 386 - jõust. 01.09.2010]

  (3) Pärast õpilase kooli lõpetamist või teise kooli õppima asumise tõttu või muul põhjusel koolist lahkumist edastatakse õpilase tervisekaardi väljavõte §-s 25² nimetatud andmetega õpilasele või alaealise õpilase vanemale või seaduslikule esindajale ning nende nõusolekul ka õpilase perearstile.
[RT I 2010, 57, 386 - jõust. 01.09.2010]

§ 23.   Õpilase tervisekaardi säilitamine
[Kehtetu - RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

§ 24.   Õpilase tervisekaardi esimese lehe kanded

  (1) Õpilase tervisekaardi esimesele lehele kantakse õppeasutuse ja tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed:
  1) õppeasutuse nimetus;
  2) õppeasutuse aadress;
  3) tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi;
  4) tervishoiutöötaja tegevusloa number ja e-posti aadress.

  (2) Õpilase tervisekaardi esimesele lehele kantakse õpilase järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) vanus ja isikukood;
  3) elukoha aadress;
  4) õpilase perearsti ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja võimalusel e-posti aadress;
  5) õpilase kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress ja telefoninumber.

  (3) Õpilase tervisekaardi esimesele lehele kantakse õpilase tervise järgmised andmed:
  1) kroonilised haigused;
  2) pidevalt kasutatava ravimpreparaadi nimetus, toimeaine nimetus, ravimi vorm, ühekordne ning päevane annus;
  3) allergiliste reaktsioonide esinemine ravimitele, toidule.

  (4) Õpilase tervisekaardi esimesele lehele kantakse õpilase immuniseerimise järgmised andmed:
  1) immuniseerimise kuupäev, vaktsiini nimetus, annus, seeria, kinnitus vastunäidustuste puudumise kohta ning immuniseerimist teinud tervishoiutöötaja allkiri ja registreerimistõendi number;
  2) immuniseerimise vastunäidustuse olemasolul selle põhjus;
  3) immuniseerimise kõrvalnähtude ilmnemisel nende kirjeldus ja ilmnemise kuupäev.
[RT I 2010, 57, 386 - jõust. 01.09.2010]

  (5) Tervishoiuteenuse osutaja kannab õpilase tervisekaardi esimesele lehele tema poolt oluliseks peetava lisateabe õpilase kohta.

§ 25.   Õpilase tervisekaardi teise lehe kanded

  Õpilase tervisekaardi teisele lehele kantakse õpilase tervisekontrolli järgmised andmed:
  1) tervisekontrolli tegemise kuupv;
  2) pikkus (cm) ja kehakaal (kg);
  3) parema ja vasaku silma nägemisteravus;
  4) parema ja vasaku kõrva kuulmisteravus;
  5) hinnang luu-liigessüsteemile;
  6) hinnang hambumusele;
  7) puberteedi hinnang;
  8) vererõhk (mmHg);
  8¹) vaimse arengu hinnang;
[RT I 2010, 57, 386 - jõust. 01.09.2010]
  8²) hinnang nahale ja limaskestale;
[RT I 2010, 57, 386 - jõust. 01.09.2010]
  9) märkused ja soovitused, mille kandmist dokumenti tervishoiuteenuse osutaja peab oluliseks.

§ 25¹.   Õpilase tervisekaardi lisalehe kanded

  (1) Õpilase tervisekaardi lisalehele vormistatakse õendusplaan juhul, kui õpilasel tuvastatakse tervisealased kõrvalekalded.

  (2) Õpilase tervisekaardi lisalehele kantakse õendusplaani järgmised andmed:
  1) kande tegemise kuupäev;
  2) õendusprobleem;
  3) õendusabi eesmärk;
  4) planeeritud õendustegevused;
  5) teostatud õendustegevused;
  6) hinnang;
  7) tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, registreerimistõendi number ning allkiri.
[RT I 2010, 57, 386 - jõust. 01.09.2010]

§ 25².   Õpilase tervisekaardi väljavõtte kanded

  Õpilase tervisekaardi väljavõttele kantakse järgmised andmed:
  1) immuniseerimised;
  2) allergilised reaktsioonid;
  3) tervisekontrollide tulemused;
  4) aktuaalsed terviseprobleemid;
  5) lisateave ja soovitused edaspidiseks.
[RT I 2010, 57, 386 - jõust. 01.09.2010]

3. jagu
Rasedakaart

§ 26.   Rasedakaart

  Rasedakaart on tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument, mille vormistab naise raseduse kulgu jälgiv tervishoiutöötaja alates rasedusega arvelevõtmise päevast. Rasedakaart vormistatakse tervishoiuteenuse osutaja valitud vormi kohaselt.

§ 27.   Rasedakaardi säilitamine
[Kehtetu - RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

§ 28.   [Kehtetu – RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

§ 28¹.   Rasedakaardi kanded

  (1) Rasedakaarti kantakse tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed:
  1) tervishoiuasutuse nimetus, aadress ja tegevusloa number;
  2) tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, registreerimistõendi number; telefoninumber, e-posti aadress ning tervishoiutöötaja kutse ja eriala.

  (2) Rasedakaarti kantakse patsiendi järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood, selle puudumisel sünnipäev, -kuu ja -aasta;
  3) elukoha aadress;
  4) telefoninumber;
  5) õppiva isiku puhul õppeasutuse nimetus;
  6) töötava isiku puhul tööandja nimi ning ametikoha nimetus, andmed töötingimuste, ohutegurite kohta;
  7) püsiva töövõimetuse korral märgitakse töövõime kaotuse protsent;
  8) puude korral märgitakse puude raskusaste;
  9) riikliku pensioni liik, pensionitunnistuse number;
  10) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja elukoha aadress;
  11) kui raseduse kulgu ei jälgi raseda perearst, märgitakse dokumenti patsiendi perearsti ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber;
  12) ABO-veregrupp, Rh(D) kuuluvusaja erütrotsütaarsete antikehade sõeltesti tulemus, selle kande aluseks on verekaart.

  (3) Rasedakaarti kantakse lapse isa järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood, selle puudumisel sünnipäev, -kuu ja -aasta;
  3) õppiva isiku puhul õppeasutuse nimetus;
  4) töötava isiku puhul tööandja nimi ametikoha nimetus ning andmed ohutegurite kohta;
  5) ABO-veregrupp ja Rh(D) kuuluvus, selle kande aluseks on nende määramist tõendav dokument;
  6) eelnevalt diagnoositud kroonilised haigused;
  7) lisateave tervise ohutegurite kohta: suitsetamine (passiivne/aktiivne), alkoholi, uimastite tarvitamine.

  (4) Rasedakaarti kantakse raseda terviseseisundi järgmised andmed:
  1) allergilisi reaktsioone esilekutsuvad ravimid, toiduained, olmetegurid;
  2) eelnevalt diagnoositud haigused: endokrinoloogilised, südame- ja veresoonkonna, neeru- ja kuseteede, hingamisteede, seedeelundkonna, naiste-, nakkus-, pärilikud haigused;
  3) eelnevalt tehtud operatsioonid;
  4) eelnevalt tehtud vereülekanded;
  5) lisateave tervise ohutegurite kohta: suitsetamine (aktiivne/passiivne), alkoholi, uimastite tarvitamine; peresisene väärkohtlemine.

  (5) Rasedakaarti kantakse eelnenud raseduse ja sünnituse järgmised andmed:
  1) aasta;
  2) raseduse kulg;
  3) sünnitusjärgse perioodi kulg;
  4) sünnitus: ajaline, enneaegne (nädal), ülekantud (nädal);
  5) sünnituse kulg ja tüsistused;
  6) sündinud lapse sugu ja kaal;
  7) laps elab: jah, ei;
  8) imetamise kestus;
  9) abort (nädal, raseduse kestus): heidend, artifitsiaalne;
  10) emakaväline rasedus;
  11) imetamise alustamise kohta: täielikult rinnapiimaga toitmisel, segatoitmisel, kunstlikul toitmisel;
  12) ema/isa ja lapse varase kontakti kohta (varane nahk-naha kontakt esimese kahe elutunni jooksul vähemalt 1 tund; eraldatud emapoolsetel näidustustel, eraldatud lapsepoolsetel näidustustel, muu).

  (6) Rasedakaarti kantakse rasedusega arvelevõtmise järgmised andmed:
  1) menstruatsioonitsükli anamnees;
  2) viimase menstruatsiooni alguse kuupäev;
  3) raseduse suurus nädalates;
  4) loote esimeste liigutuste kuupäev ja rasedusnädal;
  5) oletatav sünnitamise kuupäev;
  6) naise kehakaal (kg) enne rasestumist ja pikkus (cm);
  7) naise raseduseelne kehamassiindeks (BMI).

  (7) Rasedakaarti kantakse igal vastuvõtul järgmised andmed:
  1) vastuvõtu kuupäev;
  2) rasedusnädal;
  3) kehakaal (kg) ja kaaluiive (kg);
  4) tursete ja varikooside esinemine;
  5) vererõhk mõõdetuna paremal ja vasakul käel (mmHg);
  6) emakapõhja kõrgus;
  7) kõhu ümbermõõt (soovi korral);
  8) loote seis;
  9) loote südamelöögid;
  10) loote liigutused.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 8–10 nimetatud andmed kantakse rasedakaarti alates raseduse II trimestrist.

  (9) Rasedakaarti kantakse analüüside ja uuringute kohta järgmised andmed:
  1) uuringud ja analüüsid: hemoglobiin veres (Hb); valk, glükoos ja sade uriinis; erütrotsütaarsed antikehad (vajadusel antikehade tiiter); süüfilise RPR; immuunpuudulikkuse viiruse (HIV), Neisseriae gonorrhoeae ja Chlamydia Trachomatise uuringud; alfa-fetoproteiin (α FP); PAP; HbsAg;
  2) ultrahelileiu kirjeldus.

  (10) Rasedakaarti kantakse teiste arstide ja spetsialistide konsultatsioonid: perearst, sisearst, silmaarst, hambaarst, psühholoog jt.

  (11) Rasedakaarti kantakse gravidogrammi andmed: biparietaalmõõt (mm), emakapõhja kõrgus (cm).

  (12) Rasedakaarti kantakse vaginaalse staatuse jälgimise järgmised andmed:
  1) kuupäev;
  2) rasedusnädal;
  3) leiu kirjeldus.

  (13) Rasedakaarti kantakse ravi, korraldused, soovitused rasedale.

  (14) Rasedakaarti kantakse sünnituslehe järgmised andmed: alustamise ja lõpetamise kuupäevad, seeria tähis ning number.

  (15) Rasedakaarti kantakse sünnituse kuupäev, lapse sugu, kehakaal (g), pikkus (cm), Apgari hinne.

  (16) Rasedakaarti kannab ämmaemand andmed nõustamise kohta raseda arvele võtmisel, raseduse esimesel, teisel ja kolmandal trimestril käesoleva määruse lisas 32 toodud nõustamisplaani järgi.
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

4. jagu
Saatekiri ja saatekirja vastus
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 29.   Saatekiri, selle koostamine ja edastamine

  (1) Saatekiri on tervishoiuteenuse osutamise käigus tervishoiutöötaja otsuse alusel vormistatav dokument või andmete kogum, mis on aluseks patsiendi saatmisel uuringule, protseduurile, lahangule või ambulatoorset või statsionaarset tervishoiuteenust saama ning patsiendilt võetud proovimaterjali edastamisel uuringuks või analüüsiks ja patsiendi terviseandmete edastamisel e-konsultatsiooniks, arvestades käesolevas paragrahvis nimetatud piirangutega.

  (2) Õde koostab saatekirja üksnes järgmistel juhtudel:
  1) iseseisvas õendusabis võib õde lähtuvalt teenuse sisust vormistada saatekirja arsti vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks varem määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse;
  2) ambulatoorses eriarstiabis võib õde lähtuvalt teenuse sisust vormistada saatekirja patsiendi tagasisuunamiseks raviarsti vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks varem määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse;
  3) üldarstiabis võib õde lähtuvalt teenuse sisust vormistada saatekirja laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse.

  (3) Iseseisvas ämmaemandusabis vormistab ämmaemand saatekirja lähtuvalt teenuse sisust üksnes juhul, kui patsient suunatakse arsti vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks varem määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse ning uuringutele saatmiseks vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 26² lõike 3 alusel sätestatud teenuse osutamise tingimustel ja korras.

  (4) Vajaduse korral võib saatekirja kasutada informatsiooni edastamiseks ka juhul, kui patsiendile on antud suunis pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

  (5) Saatekiri koostatakse elektrooniliselt, välja arvatud saatekiri patoanatoomilisele lahangule. Kui isikul puudub kehtiv identifitseeriv tunnus, väljastatakse patsiendile elektrooniliselt koostatud saatekirja väljatrükk. Kui saatekirja ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel elektrooniliselt koostada, koostatakse saatekiri paberil ja tehakse vastav märge selle väljastamise kohta.

  (6) Saatekiri kinnitatakse saatekirja koostaja allkirjaga. Elektroonilise dokumendi puhul võib digitaalse allkirjastamise asendada asutuse digitaalse templiga, kui on eristatav selle koostanud isik.

  (7) Saatekiri, välja arvatud saatekiri patoanatoomilisele lahangule, edastatakse tervise infosüsteemi. Kui saatekirja ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel tervise infosüsteemi edastada, tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse äralangemisest.

  (8) Paberil väljastatud saatekiri peab sõltuvalt teenuse eripärast kajastama vähemalt käesoleva määruse § 30 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud andmeid ja teisi teenusega seotud olulisi andmeid.

  (9) Saatekiri ei ole nõutav, kui statsionaarsele tervishoiuteenusele suunamine toimub vältimatu abi korras sama raviasutuse sees.

  (10) Patoanatoomilisele lahangule saatmisel kohaldatakse käesoleva määruse 10. jao sätteid.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 30.   Saatekirja andmekoosseis ja nõuetekohane täitmine

  (1) Saatekirjaga ambulatoorsele vastuvõtule, haiglaravile, õendusabi saama või e-konsultatsioonile (edaspidi teenus) saatmisel on kohustuslik saatekirjale märkida:
  1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed);
  2) saatekirja koostaja andmed (asutuse ja tervishoiutöötaja andmed);
  3) saatekirja üldandmed, sealhulgas saatekirja unikaalne kood, saatekirja kinnitamise aeg, saatekirja kehtivuse algus- ja lõppkuupäev, arvestades patsiendi terviseseisundit ja teenuse olemust;
  4) anamneesi andmed;
  5) diagnoosi andmed;
  6) teenuse nimetus, kuhu isik saadetakse, sealhulgas saatmise eesmärk ja aegkriitilisus;
  7) e-konsultatsiooni osutava tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse andmed).

  (2) Saatekirjale märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele teenuse eripärast tulenevad andmed:
  1) selle tervishoiuteenuse osutaja andmed, kelle juurde patsient suunatakse;
  2) objektiivne leid;
  3) varasemad uuringud, sealhulgas varasemad operatsioonid;
  4) allergiad ja ravimiskeem;
  5) patsiendi kontaktisiku ja/või esindaja andmed (seos patsiendiga, ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed);
  6) muud teenuse osutamiseks vajalikud andmed;
  7) teadaolevad nakkushaiguste esinemise ja haigustega seotud ohutegurid.
[RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

  (3) Iseseisvale statsionaarsele õendusabiteenusele ja koduõendusteenusele saatmisel on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetele kohustuslik märkida järgmised andmed:
[RT I, 03.05.2019, 1 - jõust. 06.05.2019]
  1) raviprotseduuride teostamise vajadus ja sagedus;
  2) patsiendi nõustamise vajadus;
  3) terviseseisundi dünaamikas jälgimise vajadus ja sagedus;
  4) haiguspuhuste õendustoimingute vajadus ja sagedus;
  5) patsiendi terviseseisundi ülevaade.
[RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Uuringule saatmisel on kohustuslik saatekirjale märkida:
  1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed);
  2) saatekirja koostaja ja/või uuringu tellija andmed;
  3) saatekirja üldandmed (dokumendi unikaalne kood, saatekirja kinnitamise aeg);
  4) anamnees ja terviseseisundi andmed;
  5) uuringule suunamise andmed (uuringu nimetus, selle tervishoiuteenuse osutaja andmed, kelle juurde patsient või proovimaterjal suunatakse, saatmise eesmärk).

  (5) Saatekirjale märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetele uuringu eripärast tulenevad andmed:
  1) diagnoosi andmed;
  2) varem tehtud uuringud;
  3) proovinõu, proovimaterjali ja proovi võtmise andmed, sealhulgas proovimaterjali võtmise aeg, proovinõu või uuringu identifikaator, proovimaterjali tüüp, proovinõu tüüp, uuringu paige, uuringumaterjali fikseerimise viis (10%-line formaliin, erifiksaator, fikseerimata);
  4) patomorfoloogilise kiiruuringu andmed, vajaduse korral ka opereeriva arsti ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber;
  5) muud uuringu tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas proovimaterjali võtmise meetod ja operatsiooni nimetus.

  (6) Saatekirja juurde kuuluv proovimaterjal märgistatakse proovinõu või uuringu identifikaatoriga.

  (7) Saatekirja täpsem andmekoosseis lähtuvalt teenuse eripärast on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59² lõike 2 alusel kehtestatud määruses.

  (8) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus nõuda mittenõuetekohase saatekirja koostajalt selle täiendamist. Saatekirja koostajal on kohustus saatekirja vastavalt täiendada. Saatekirja täiendamise nõue ei või takistada patsiendile tervishoiuteenuse osutamist.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 31.   Saatekirja vastuseks antav dokument, selle koostamine ja edastamine

  (1) Saatekirja vastus on tervishoiuteenuse osutamise käigus vormistatav dokument või andmete kogum, mis on vastuseks käesoleva määruse §-s 29 nimetatud toimingutele või patoanatoomilisele lahangule.

  (2) Ambulatoorse või statsionaarse tervishoiuteenuse korral on saatekirja vastuseks antav dokument epikriis, mis on koostatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59² lõike 2 kohaselt, välja arvatud käesoleva määruse §-s 97 nimetatud lahangu protokolli väljavõtte kanded.

  (3) E-konsultatsioonile, uuringule ja protseduurile suunamise korral on saatekirja vastuseks käesoleva määruse §-s 32 nimetatud andmekoosseisuga dokument. Patoanatoomilise lahangu saatekirja vastus koostatakse käesoleva määruse §-s 95 sätestatud korras.

  (4) Saatekirja vastus koostatakse elektrooniliselt. Kui isikul puudub kehtiv identifitseeriv tunnus, väljastatakse patsiendile koostatud saatekirja vastuse väljatrükk. Kui saatekirja vastust ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel elektrooniliselt koostada, koostatakse saatekirja vastus paberil ja tehakse vastav märge selle väljastamise kohta.

  (5) Saatekirja vastus kinnitatakse koostaja allkirjaga. Elektroonilise dokumendi puhul võib digitaalse allkirjastamise asendada asutuse digitaalse templiga, kui on eristatav selle koostanud isik.

  (6) Saatekirja vastus, välja arvatud patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte, edastatakse tervise infosüsteemi. Kui saatekirja vastust ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel tervise infosüsteemi edastada, tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse äralangemisest.

  (7) Paberil väljastatud saatekirja vastus peab kajastama vähemalt käesoleva määruse § 32 lõikes 1 sätestatud andmeid ja teisi olulisi andmeid, arvestades osutatud teenuse eripära ja olemust. Patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte peab kajastama käesoleva määruse §-s 97 sätestatut.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 32.   Saatekirja vastuse andmekoosseis

  (1) Saatekirja vastus vormistatakse järgmises andmekooseisus, arvestades osutatud teenuse eripära ja olemust:
  1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed);
  2) saatekirja koostaja andmed (tervishoiuasutuse ja tervishoiutöötaja andmed);
  3) saatekirja unikaalne kood;
  4) saatekirja vastuse koostaja andmed (tervishoiuasutuse ja tervishoiutöötaja andmed);
  5) saatekirja vastuse üldandmed (unikaalne kood, kinnitamise aeg);
  6) teenuse osutamise kuupäev;
  7) tehtud uuringu tulemuse ja/või teenuseosutaja otsuse andmed;
  8) uuringu tegija ja/või hindaja andmed (asutuse ja tervishoiutöötaja andmed).

  (2) Saatekirja vastusele märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele teenuse eripärast tulenevad andmed:
  1) laboriuuringu puhul referentsväärtus või otsustuspiir ja võimaluse korral tulemuse tõlgendus;
  2) labori- ja patomorfoloogilise uuringu proovimaterjali andmed, sealhulgas proovimaterjali võtmise aeg, proovimaterjali tüüp, proovinõu või uuringu identifikaator, proovimaterjali adekvaatsuse hinnang ja proovimaterjali tagasilükkamise põhjus;
[RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]
  3) patomorfoloogilise uuringu puhul vajaduse korral patoloogi soovitused diagnoosi täpsustamiseks ja lisauuringuteks;
  4) muud teenuse osutamiseks vajalikud andmed;
  5) laboriuuringu puhul uuringu kinnitamise või tühistamise märge ja märke selgitused.
[RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

  (3) E-konsultatsioonile, uuringule ja protseduurile suunamisel antava saatekirja vastuse täpsem andmekoosseis on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59² lõike 2 alusel kehtestatud määruses.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 32¹.   Saatekirja ja saatekirja vastuse säilitamine
[Kehtetu - RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

5. jagu
Haiguslugu

§ 33.   Haiguslugu

  Haiguslugu on statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument, mis koosneb järgnevatest osadest:
  1) üldosa;
  2) anamnees;
  3) päevik;
  4) epikriis;
  5) konsultatsioonid;
  6) anesteesia kaart;
  7) intensiivravi jälgimisleht;
  8) TISS-leht;
  9) patsiendi verekaart;
  10) verekomponendi tellimine ja transfusiooniprotokoll;
  11) transfusioonijärgse reaktsiooni protokoll;
  12) operatsiooniprotokoll;
  13) erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaart;
  17) statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva patsiendi valdusest äravõetud keelatud ainete ja esemete leht;
[RT I, 25.07.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]
  18) statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva patsiendi suhtes rakendatud ohjeldusmeetmete leht.
[RT I, 25.07.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]

§ 34.   Haigusloo vormistamine

  (1) Haiguslugu vormistatakse iga haiglaravil viibiva patsiendi kohta.

  (1¹) Haigusloo vormistamine ei ole kohustuslik määruse § 106² lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul, kui patsiendile vormistatakse õenduslugu.
[RT I, 07.07.2011, 2 - jõust. 10.07.2011]

  (2¹) Määruse paragrahvi 33 punktides 1–4 toodud haigusloo osad vormistatakse iga haigusloo puhul, punktides 5–13 toodud osad vormistatakse sellekohase tervishoiuteenuse osutamisel.
[RT I, 07.07.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

  (2²) Määruse § 33 punktides 17 ja 18 toodud haigusloo osad vormistatakse statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva patsiendi suhtes sellekohaste meetmete rakendamisel.
[RT I, 25.07.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]

  (3) Patsiendi haiglast väljakirjutamisel või teise haiglasse üleviimisel haiguslugu lõpetatakse.

§ 35.   Haigusloo säilitamine
[Kehtetu - RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

§ 36.   Haigusloo üldosa

  (1) Haigusloo üldosa (edaspidi üldosa) vormistatakse iga haiglaravil viibiva patsiendi kohta.

  (2) Käesoleva määruse tähenduses koosneb üldosa kahest lehest. Esimene leht vormistatakse määruse lisas 15 ja teine leht määruse lisas 16 toodud vormi kohaselt.

§ 37.   Üldosa esimese lehe kanded

  (1) Üldosa esimesele lehele kantakse tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed:
  1) haigla nimetus;
  2) haigla tegevusloa number;
  3) haigla aadress;

Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend

Vastu võetud 18.12.2018 nr 65
RT I, 21.12.2018, 40
jõustumine 01.01.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrus sätestab nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele, ning kehtestab kiirabibrigaadi tööjuhendi.

§ 2.   Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) esmase abi brigaad – püsiasustusega väikesaarel asuv kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, mille teine ja kolmas liige osutavad patsiendile abi sündmuskohal ning mille juht koordineerib brigaadi tegevust telemeditsiiniliste vahendite kaudu või tema asemel juhib brigaadi tegevust väikesaarel asuv õebrigaadi juht;
  2) kiirabibaas – kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja tingimused personali viibimiseks, kiirabiauto või kiirabi osutamiseks lubatud muu sõiduki parkimiseks ning seadmete hoidmiseks ja laadimiseks;
  3) kiirabibrigaad – erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi;
  4) lisabrigaad – kiirabibrigaad, mida rakendatakse täiendavalt erandolukorras käesoleva määruse § 6 lõikes 7 nimetatud lisavarustusega;
  5) arstlik toetusbrigaad – kaheliikmeline anestesioloogi või erakorralise meditsiini arsti juhitud kiirabibrigaad, mis toetab sündmuskohal teisi kiirabibrigaade kiirabi osutamisel raskes ja eluohtlikus seisundis patsiendile ning millel endal puudub patsiendi transportimise võimekus, kuid vajaduse korral on tagatud patsiendi transport haiglasse;
  6) telemeditsiin – kiirabi osutamine info- ja sidetehnoloogiavahendite abil olukorras, kus arst asub kiirabibaasis või muus alalise paiknemise kohas ja patsient sündmuskohal;
  7) valve – tööaeg, mille jooksul kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi liige täidab temale pandud kohustusi;
  8) väljasõit – kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevus Häirekeskuselt kiirabi vajava väljakutse saamisest kuni patsiendile abi andmise lõpetamiseni.

2. peatükk
Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi koosseis ja varustus

§ 3.   Kiirabibrigaadi koosseis

  (1) Kiirabibrigaadid jaotatakse reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadiks. Kiirabibrigaad on kolmeliikmeline.

  (2) Reanimobiilibrigaadi juht peab olema erakorralise meditsiini arst või anestesioloog.

  (3) Arstibrigaadi juht peab olema:
  1) erakorralise meditsiini arst;
  2) anestesioloog või
  3) arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus.

  (4) Õebrigaadi juht peab olema:
  1) erakorralise meditsiini õde;
  2) intensiivõenduse õde või
  3) õde, kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus õena, sellest vähemalt üheaastane töökogemus kiirabibrigaadi teise liikmena, ning kes on saanud vähemalt 240-tunnise kiirabibrigaadi juhi täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus.

  (5) Kiirabibrigaadi teiseks liikmeks võib olla:
  1) õde;
  2) erakorralise meditsiini tehnik või
  3) kiirabibrigaadi juhi juhendamisel ja vastutusel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4³ lõike 1 punkti 2 alusel nimetatud arstiõppe IV kursuse, ämmaemanda II kursuse ja õeõppe II kursuse kohustuslikud ained läbinud üliõpilane, kes on saanud vähemalt 60-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus.
[RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

  (6) Kiirabibrigaadi kolmandaks liikmeks võib olla alarmsõiduki juhtimise õigust omav:
  1) kiirabitehnik, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on saanud vähemalt 400-tunnise kiirabitehniku täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus;
  2) erakorralise meditsiini tehnik või
  3) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud üliõpilane.

  (7) Kiirabibrigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele.

  (8) Terviseametil on õigus anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks põhjendatud erakorraline luba kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi osutamisetagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud loa alusel tegutsev vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad peab vastama käesoleva määruse § 4 lõigetes 2 ja 4–6 kehtestatud nõuetele.

§ 4.   Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad

  (1) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadid jaotatakse järgmiselt: reanimobiilibrigaad, arstlik toetusbrigaad, arstibrigaad ja õebrigaad. Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad on kaheliikmeline.

  (2) Vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi juht peab vastama reanimobiilibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele ja selle teine liige peab vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele.

  (3) Arstliku toetusbrigaadi juht ja selle teine liige peavad vastama vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi liikmele kehtestatud nõuetele.

  (4) Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi juht peab vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele ja selle teine liige peab vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele.

  (5) Vähendatud koosseisuga õebrigaadi juht peab vastama õebrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. Kui õebrigaadi varustuseks on kiirabiauto, peab õebrigaadi teiseks liikmeks olema isik, kes vastab kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele. Kui õebrigaadi varustuseks on muu lubatud sõiduk, võib õebrigaadi teiseks liikmeks olla isik, kes vastab kiirabibrigaadi teisele või kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele ning nii õebrigaadi juht kui õebrigaadi teine liige peab omama muu lubatud sõiduki juhtimise õigust.

  (6) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele.

  (7) Täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks peab olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Käesoleva lõike alusel antud luba peab olema Eesti Haigekassaga kooskõlastatud.

§ 5.   Esmase abi brigaadi koosseis

  (1) Esmase abi brigaadi juht, kes koordineerib brigaadi tegevust sündmuskohal telemeditsiiniliste vahendite kaudu, peab vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele.

  (2) Kui esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik asub käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel antud loa kohaselt väikesaarel, peab esmase abi brigaadi juht vastama õebrigaadi juhile kehtestatud nõuetele.

  (3) Esmase abi brigaadi teisel ja kolmandal liikmel peab olema vähemalt keskharidus. Ta peab olema saanud vähemalt 80-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja tal peab olema sellekohane tunnistus. Esmase abi brigaadi kolmandal liikmel peab olema alarmsõiduki juhtimise õigus.

  (4) Esmase abi brigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele.

  (5) Esmase abi brigaadi rakendamiseks peab olema käesoleva määruse § 4 lõike 7 alusel antud luba. Loale tuleb märkida esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik ja tema asukoht vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule.

§ 6.   Kiirabibrigaadi varustus

  (1) Kiirabibrigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja muud preparaadid.

  (2) Kiirabiauto on alarmsõiduk, mis vastab soetamise hetkel soovituslikult B- või C-tüüpi kiirabiautole kehtestatud viimase Euroopa standardi EVS-EN 1789 nõuetele. Kiirabiauto välisilme, kaasa arvatud valgus- ja heliseadmete paigaldus, peab vastama liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.

  (3) Kiirabibrigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 2 ning vajalike ravimite ja preparaatide loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 3.

  (4) Kiirabibrigaadi pidaja tagab igale kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide tagavara ööpäevaringse kättesaadavuse ning nende säilitamise vastavalt kehtivatele nõuetele.

  (5) Kiirabibrigaadi pidaja tagab kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide varu olemasolu vähemalt kolmeks ööpäevaks.

  (6) Kui vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi varustuses on lubatud erisused, märgib Terviseamet need käesoleva määruse § 3 lõike 8 ja § 4 lõike 7 alusel antavale loale.

  (7) Kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses. Kui kiirabibrigaadi pidajal on rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta.

  (8) Lisabrigaadi väljasõitudeks peab olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks. Loa võib anda kiirabi osutamise tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral.

§ 7.   Esmase abi brigaadi varustus

  Esmase abi brigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja preparaadid, millele kohaldatakse käesoleva määruse § 6 lõigetes 2–5 kehtestatud nõudeid.

3. peatükk
Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tööjuhend

§ 8.   Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevus

  (1) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad kontrollib väljasõidueelsel perioodil pärast valve ülevõtmist ja enne väljakutse andmete saamist ettenähtud varustuse ja sidevahendite olemasolu ja töökorras olekut ning on tegutsemisvalmis vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud kiirabibrigaadide, haiglate, politsei- ja päästeasutuste ning Terviseameti vahelisele kiirabialase koostöö korrale (edaspidi koostöö kord).

  (2) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad alustab Häirekeskusest või muul viisil kiirabi vajava väljakutse saamise korral tegevust vastavalt koostöö korrale.

  (3) Sündmuskohale saabumisel kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad:
  1) tagab enda kui abiandja ohutuse;
  2) alustab võimaluse korral patsiendile abi andmisega vastavalt kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele;
  3) olukorras, kus kannatanule ei ole võimalik kohe ligi pääseda või teda sundolukorrast vabastada, alustab võimaluse korral kannatanu terviseseisundi uurimist ning eluliselt näidustatud ravi ja tegevusi enne patsiendi vabastamist või selle käigus;
  4) teeb koostööd politsei- ja päästeasutustega vastavalt koostöö korrale;
  5) vältimatu abi järsu suurenemise korral või hädaolukorra lahendamisel juhindub oma asutuse elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanist ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 58¹ lõikes 6 nimetatud tegevusplaanist kuni Terviseameti korralduste saamiseni.

  (4) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad tagab patsiendi haiglasse transportimisel kiirabi osutamise jätkuvuse vastavalt patsiendi seisundile ning teeb koostööd haigla ja Häirekeskusega vastavalt koostöö korrale.

  (5) Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist teavitab kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad Häirekeskust vastavalt koostöö korrale.

  (6) Kiirabibaasi saabumisel kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad:
  1) kontrollib kasutusel olnud varustust ja vajaduse korral täiendab seda;
  2) puhastab kasutusel olnud varustuse ja vajaduse korral desinfitseerib seda;
  3) teatab Häirekeskusele tegutsemisvalmidusest minna uuele väljasõidule vastavalt koostöö korrale.

§ 9.   Kiirabibrigaadi liikme õigused ja kohustused

  (1) Kiirabibrigaadi juht:
  1) juhindub väljasõidul Häirekeskusest saadud teabest ja koostöö korrast;
  2) vastutab valve ajal kiirabibrigaadi valmisoleku ja tegevuse eest;
  3) hindab patsiendi seisundit ning võimaluse korral alustab abi andmisega vastavalt kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele;
  4) palub vajaduse korral täiendavat abi Häirekeskuselt;
  5) otsustab patsiendi jätmise sündmuskohale või vajaduse transportida patsient haiglasse;
  6) otsustab patsiendi üleandmise või mujale viimise, kui patsienti ei saa jätta sündmuskohale või puudub vajadus transportida patsient haiglasse;
  7) tuvastab surma fakti;
  8) koostab kiirabikaardi ja vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest;
  9) omab õigust viivitada abi andmisega juhul, kui esineb potentsiaalne oht kiirabibrigaadi liikmetele;
  10) omab õigust keelduda sündmuskohal joobeseisundi tuvastamisest või muust ekspertiisist;
  11) korraldab vajaduse korral sündmuskohal kahe või enama kiirabibrigaadi tegevust kiirabi osutamisel vastavalt koostöö korrale.

  (2) Kiirabibrigaadi teine liige:
  1) tagab kiirabiautos või muus lubatud sõidukis ettenähtud meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide olemasolu, säilivuse ja korrasoleku;
  2) hindab patsiendi seisundit ning vajaduse korral alustab abi andmisega vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele, tuginedes kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele;
  3) teeb protseduure ja uuringuid ning manustab ravimeid oma pädevuse piires vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele.

  (3) Kiirabibrigaadi kolmas liige:
  1) vastutab kiirabiauto või muu lubatud sõiduki ja selle varustuse korrasoleku eest valve jooksul ja valve vahetusel;
  2) abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid abi andmiseks vajaliku varustuse kohale toomisel ning alustab vajaduse korral abi andmisega vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele oma pädevuse piires.

  (4) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi teine liige on kohustatud täitma ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 kehtestatud nõudeid kiirabibrigaadi kolmandale liikmele.

§ 10.   Esmase abi brigaadi liikme õigused ja kohustused

  (1) Telemeditsiiniliste vahendite kaudu esmase abi brigaadi tegevust koordineeriv juht:
  1) juhindub esmase abi brigaadi väljasõidul Häirekeskusest saadud teabest ja koostöö korrast;
  2) vastutab valve ajal esmase abi brigaadi ravitegevuse eest;
  3) hindab patsiendi seisundit telemeditsiiniliste vahendite abil, võimaluse korral diagnoosib ja määrab sobiva ravi vastavalt oma pädevusele ning kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele;
  4) palub vajaduse korral täiendavat abi Häirekeskuselt;
  5) otsustab patsiendi jätmise sündmuskohale või vajaduse transportida patsient haiglasse;
  6) otsustab patsiendi üleandmise või mujale viimise, kui patsienti ei saa jätta sündmuskohale või puudub vajadus transportida patsient haiglasse;
  7) tuvastab surma fakti;
  8) täidab kiirabikaardi ja vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest;
  9) omab õigust lubada esmase abi brigaadi teistel liikmetel viivitada abi andmisega juhul, kui esineb potentsiaalne oht brigaadi liikmetele;
  10) konsulteerib vajaduse korral täiendavalt õebrigaadiga, kes osutab kiirabi erakorralises ja eluohtlikus seisundis patsiendile.

  (2) Kui esmase abi brigaadi juhiks on määratud sündmuskohal asuv õebrigaadi juht, on ta kohustatud täitma kiirabibrigaadi juhile esitatud nõudeid.

  (3) Esmase abi brigaadi teine liige on kohustatud täitma kiirabibrigaadi teisele liikmele kehtestatud nõudeid. Esmase abi brigaadi kolmas liige on kohustatud täitma kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõudeid.

4. peatükk
Rakendussätted

§ 11.   Kiirabibrigaadi koosseisu rakendussätted

  (1) Õebrigaadi juhina juba töötav käesoleva määruse § 3 lõike 4 punktis 3 nimetatud õde peab vastama nõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2019. a.

  (2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 6 nimetatud isikul on õigus töötada kiirabibrigaadi kolmanda liikmena täienduskoolituse ajal juhul, kui ta omab alarmsõiduki juhtimise õigust. Peale täienduskoolituse nominaalperioodi lõppemist peab kiirabibrigaadi kolmas liige vastama käesoleva määruse § 3 lõikes 6 kehtestatud nõuetele.

§ 12.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 13.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

Lisa 1 Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi liikmete oskusnõuded

Lisa 2 Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu

Lisa 3 Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevuseks vajalike ravimite ja preparaatide loetelu

Vastu võetud 20.12.2018 nr 72
RT I, 22.12.2018, 27
jõustumine 01.01.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 32 lõike 8 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise kord, makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind.

  (2) Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse hind hõlmab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele.

2. peatükk
Kiirabi eest tasumise kord

§ 2.   Kiirabi eest tasumise kord ja kiirabiarve vormistamine

  (1) Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) tasub kiirabi eest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 17² sätestatud tingimustel kiirabi rahastamise lepingu (edaspidi leping) sõlminud kiirabibrigaadi pidaja esitatud kiirabiarve alusel.

  (2) Kiirabi eest tasumiseks esitab kiirabibrigaadi pidaja haigekassale käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 kehtestatud nõuete kohaselt vormistatud kiirabiarve.

  (3) Kiirabiarvele kantakse järgmised üldandmed:
  1) kiirabiarve seeria, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel kokku lepitud kiirabiarve tähistamise viisile;
  2) kiirabiarve number, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja poolt kehtestatud numereerimise korrale;
  3) kiirabiarve väljastamise kuupäev.

  (4) Kiirabiarvele kantakse kiirabiarve lõpetamise kuupäev, milleks on kiirabiarvele märgitud käesolevas määruses nimetatud teenuse osutamise lõpetamise kuupäev. Teenuse puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte ööpäeva, on lõpetamise kuupäev viimane teenuse osutamise päev.

  (5) Kiirabiarvele kantakse järgmised osutatud teenuse andmed:
  1) teenuse nimetus;
  2) teenuse kood, mis on sätestatud käesolevas määruses;
  3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, ööpäevi või kalendrikuid;
  4) teenuse osutamise lõpetamise kuupäev.

  (6) Kiirabiarvele kantakse järgmised andmed osutatud teenuse eest tasumisele kuuluva summa kohta:
  1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel, mis tuleneb käesolevast määrusest;
  2) koefitsient 2 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel, mis tuleneb lepingust;
  3) kiirabi hind, mis on kehtestatud käesolevas määruses;
  4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsiendi 1, koefitsiendi 2 ja hinna korrutamise tulemusena.

  (7) Kiirabiarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse §-des 13–19 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel.

  (8) Kiirabiarvele kantakse järgmised arve esitanud kiirabibrigaadi pidaja andmed:
  1) kiirabibrigaadi pidaja äriregistrikood;
  2) kiirabibrigaadi pidaja nimi;
  3) kiirabibrigaadi pidaja aadress;
  4) kiirabiarve koostaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed.

3. peatükk
Kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika

§ 3.   Mõisted

  Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) tegevuspõhine kuluarvestus – kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis põhineb põhjuslikul seosel kiirabi osutamiseks vajalike ressursside (edaspidi ressurss) vahel;
  2) ressursid – tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ruumid ja tugiteenused;
  3) standardkulu – kiirabi osutamiseks vajalike ressursside kulu;
  4) eksperdihinnang – Eesti Kiirabi Liidu antud põhjendatud hinnang.

§ 4.   Tööjõu aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta

  (1) Tööjõu kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest:
  1) brutopalk;
  2) brutopalgalt makstavad maksud (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
  3) koolitus- ja lähetuskulu;
  4) tööriiete kulu;
  5) käesoleva määruse lisa 1 punktis 4 nimetatud teenuste kulu.

  (2) Brutopalga ja brutopalgalt makstavate maksude aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks ühe teenuse osutamiseks vajalike töötajate arv, kiirabibrigaadi koosseis vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel kehtestatud nõuetele (edaspidi nõuete määrus), referentsasutuste tegelik töötajate koosseis ja töötajate brutopalga kulu.

  (3) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid:
  1) arsti brutopalk on 18 eurot ja 35 senti tunnis;
  2) õe brutopalk on 9 eurot ja 60 senti tunnis;
  3) erakorralise meditsiini tehniku brutopalk on 8 eurot ja 64 senti tunnis;
  4) kiirabitehniku brutopalk on 8 eurot ja 16 senti tunnis.
[RT I, 27.03.2020, 14 - jõust. 01.04.2020]

  (4) Koolitus- ja lähetuskulude aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks ühe teenuse osutamiseks vajalike töötajate arv ja koosseis vastavalt nõuete määrusele, referentsasutuste tegelik töötajate koosseis, koolitustundide miinimumnõuded ja referentsasutuste tegelik keskmine koolitus- ja lähetustunni maksumus.

  (5) Tööriiete aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste keskmine füüsiliste isikute arv kiirabibrigaadi kohta, referentsasutuste tegelik keskmine tööriiete komplektide soetusmaksumus ja keskmine kasutusaeg.

  (6) Teenuste aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv, ühe teenuse osutamiseks vajalik töötajate arv vastavalt nõuete määrusele ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu.

§ 5.   Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta

  Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu.

§ 6.   Sõiduki aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta

  (1) Sõiduki kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest:
  1) sõiduki kulum või kasutusrent;
  2) sõiduki hooldus;
  3) sõiduki kindlustusmakse;
  4) kütusekulu.

  (2) Sõiduki aastase kulumi arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki soetusmaksumus ja kasutusaastate arv, mille aluseks on eksperdihinnang ja tegelik keskmine kasutusaastate arv.

  (3) Sõiduki aastase hoolduse, kindlustusmakse ja kütusekulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste erinevate brigaadide arv ja referentsasutuste erinevate brigaadide tegelik keskmine aastane kulu.

§ 7.   Sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta

  Sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki sisustusse kuuluvate meditsiiniseadmete arv, keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv ning nõuete määruse lisa 2.

§ 8.   Ruumide aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta

  (1) Ruumide kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest:
  1) hoonete kulum või rent;
  2) hoonete hoolduskulu;
  3) hoonete ülalpidamiskulu;
  4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu.

  (2) Hoonete aastase kulumi, hoolduskulu ja ülalpidamiskulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu.

  (3) Ruumis paiknevate seadmete ja inventari aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste ruumis paiknevate seadmete ja inventari arv, keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv.

§ 9.   Tugiteenuste aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta

  (1) Tugiteenuste kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest:
  1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulu;
  2) administratsiooni kulu;
  3) muude tugiteenuste kulu.

  (2) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete arv, keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv.

  (3) Administratsiooni ja muude tugiteenuste aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu.

§ 10.   Ressursside kulu arvestamise erisus

  Kui referentsasutuse ressursside kulu ühe kiirabibrigaadi kohta erineb mitu korda teiste referentsasutuste kulust ühe kiirabibrigaadi kohta, võib haigekassa jätta need andmed arvestamata, põhjendades oma otsust.

§ 11.   Teenuse standardkulu ja hinna arvutamine

  (1) Teenuse standardkulu leidmiseks teisendatakse ühe kiirabibrigaadi aastane ressursside kulu teenuse ühikuks.

  (2) Teenuse hinna arvutamisel lähtutakse teenuse standardkuludel põhinevast hinnast, tervishoiuteenuse kulutõhususest, tervishoiuteenuse vajalikkusest ühiskonnale ja kooskõlast riigi tervishoiupoliitikaga ning vastavusest ravikindlustuse rahalistele võimalustele.

§ 12.   Ettepaneku tegemine teenuse hinna arvutamiseks ja muutmiseks

  Käesolevas määruses sätestatud teenuse standardkulu ja hind vaadatakse üle kiirabibrigaadi pidaja, erialaühenduse või haigekassa algatusel, kui haigekassa põhjendatud valikul on vähemalt viis kiirabibrigaadi pidajat esitanud hinnamuutmise taotlusele eelneva majandusaasta või kokkuleppel haigekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande andmed, käesoleva määruse lisas 1 sätestatud kulude jaotused ja käesoleva määruse lisas 2 sätestatud eelarve täitmise aruanne.

4. peatükk
Kiirabi hind

§ 13.   Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve

  (1) Haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud kiirabibaasis või kodus asuva reanimobiilibrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabi osutamiseks vajalike kuludega.

  (2) Ühe laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva kohta on järgmine:

  (3) Koodiga 11201 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.

  (4) Ühe reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta on järgmine:

[RT I, 27.03.2020, 14 - jõust. 01.04.2020]

  (5) Koodidega 11203, 11204, 11244 ja 11245 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal” (edaspidi hädaolukorra määrus) § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (6) Koodidega 11243, 11244 ja 11245 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (7) Koodidega 11202 ja 11243 tähistatud teenused sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.

  (8) Koodidega 11203, 11204, 11244 ja 11245 tähistatud teenused sisaldavad personali brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koodidega 11204 ja 11245 tähistatud teenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse koodidega 11203 ja 11244 tähistatud teenuseid.

  (10) Koodidega 11204 ja 11245 tähistatud teenuste puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund.

§ 14.   Arstibrigaadi ööpäevaringne valve

  (1) Haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud kiirabibaasis või kodus asuva arstibrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabi osutamiseks vajalike kuludega.

  (2) Ühe arstibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta on järgmine:

[RT I, 27.03.2020, 14 - jõust. 01.04.2020]

  (3) Koodidega 11207, 11208, 11209 ja 11210 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (4) Koodidega 11206, 11209 ja 11210 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (5) Koodidega 11205 ja 11206 tähistatud teenused sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.

  (6) Koodidega 11207, 11208, 11209 ja 11210 tähistatud teenused sisaldavad personali brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koodidega 11208 ja 11210 tähistatud teenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse koodidega 11207 ja 11209 tähistatud teenuseid.

  (8) Koodidega 11208 ja 11210 tähistatud teenuste puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund.

§ 15.   Õebrigaadi ööpäevaringne valve

  (1) Haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud kiirabibaasis või kodus asuva õebrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabi osutamiseks vajalike kuludega.

  (2) Ühe õebrigaadi hind ühe ööpäeva kohta on järgmine:

[RT I, 27.03.2020, 14 - jõust. 01.04.2020]

  (3) Koodidega 11213, 11214, 11215 ja 11216 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (4) Koodidega 11212, 11215 ja 11216 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (5) Koodidega 11211 ja 11212 tähistatud teenused sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.

  (6) Koodidega 11213, 11214, 11215 ja 11216 tähistatud teenused sisaldavad personali brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koodidega 11214 ja 11216 tähistatud teenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse koodidega 11213 ja 11215 tähistatud teenuseid.

  (8) Koodidega 11214 ja 11216 tähistatud teenuste puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund.

§ 16.   Täiendavalt osutatava kiirabi hind

  (1) Täiendavalt osutatava kiirabi hind ühe kuu, ööpäeva või tunni kohta on järgmine:

[RT I, 27.03.2020, 14 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Koodidega 11217 ja 11218 tähistatud teenuseid rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7.

  (3) Koodiga 11219 tähistatud teenust rakendatakse Tallinna vanalinnas 92 päeva (1. juuni – 31. august), 12 tundi ööpäevas (09:00–21:00) vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7 ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (4) Koodiga 11217 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.

  (5) Koodiga 11218 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas arsti ja kiirabitehniku tööjõukulu.

  (6) Koodiga 11219 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.

  (7) Koodiga 11246 tähistatud teenust rakendatakse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud määruse §-s 7 nimetatud Terviseameti peadirektori käskkirjale ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
[RT I, 26.06.2019, 2 - jõust. 01.07.2019]

  (8) Koodiga 11246 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas välijuhi ööpäevaringse valmisolekuga (välijuhi kohustuste täitmine ja koduvalve) seotud kulusid ja õe tööjõukulu.
[RT I, 26.06.2019, 2 - jõust. 01.07.2019]

§ 17.   Kiirabi osutamiseks vajalikud täiendavad veoteenused

  (1) Kiirabi osutamiseks vajaliku veoteenuse hind on järgmine:

[RT I, 26.03.2019, 2 - jõust. 01.04.2019]

  (2) Koodidega 11220 ja 11221 tähistatud veoteenuste hinda rakendatakse abivajaja transportimisel haiglasse või ravimeeskonna transportimisel lepingu alusel vältimatu arstiabi osutamise eesmärgil. Kui sama sõidukiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt lennuminutite arvule ainult ühe isiku kohta.

  (3) Koodidega 11220 ja 11221 tähistatud veoteenused (helikopter ja lennuk) esitatakse koefitsiendiga vastavalt lennuminutite arvule.

  (4) Koodidega 11222–11235 tähistatud veoteenused sisaldavad ühe reisisuuna kulusid. Kui sama parvlaevaga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust ainult ühe isiku kohta.

  (5) Koodidega 11237 ja 11238 tähistatud veoteenuseid rakendatakse saarelt mandrile sõidul. Kui sama transpordivahendiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt sõiduminutite või sõidukilomeetrite arvule ainult ühe isiku kohta.

§ 18.   Kiirabibrigaadi liikmete täiendavalt tasustatavad koolitused

  Kiirabibrigaadi liikmete täiendavalt tasustatava koolituse hind on järgmine:

5. peatükk
Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni, esmase abi brigaadi valve ja arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni teenuse hind

§ 19.   Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni, esmase abi brigaadi valve ja arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni teenuse hind

  (1) Ööpäevaringse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni, esmase abi brigaadi ööpäevaringse valve ja arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni teenuse hind kalendrikuu kohta on järgmine:

[RT I, 27.03.2020, 14 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Koodiga 11241 tähistatud teenust rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 5 lõikele 5 ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

  (3) Koodiga 11241 tähistatud teenus sisaldab Ruhnu, Kihnu, Vormsi ja Prangli saarel kahe- või kolmeliikmelise (Ruhnul 44 päeva ning Kihnul, Vormsil ja Pranglil 92 päeva aastas) esmase abi brigaadi ööpäevaringse valmisolekuga (koduvalve ja 8 tundi nädalas valve baasis) seotud kulusid, sealhulgas erakorralise meditsiini tehniku tööjõukulu, ja Harjumaa kiirabibrigaadide arstliku telemeditsiinilise konsultatsiooni kulusid, kui vastaval kiirabibrigaadi pidajal ei ole arstlikku toetusbrigaadi või arstibrigaadi.
[RT I, 27.03.2020, 14 - jõust. 01.04.2020]

6. peatükk
Jõustumine

§ 20.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

Lisa 1 Kiirabi kulude jaotus

Lisa 2 Kiirabi eelarve täitmise aruanne