Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend

Vastu võetud 18.12.2018 nr 65
RT I, 21.12.2018, 40
jõustumine 01.01.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrus sätestab nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele, ning kehtestab kiirabibrigaadi tööjuhendi.

§ 2.   Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) esmase abi brigaad – püsiasustusega väikesaarel asuv kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, mille teine ja kolmas liige osutavad patsiendile abi sündmuskohal ning mille juht koordineerib brigaadi tegevust telemeditsiiniliste vahendite kaudu või tema asemel juhib brigaadi tegevust väikesaarel asuv õebrigaadi juht;
  2) kiirabibaas – kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja tingimused personali viibimiseks, kiirabiauto või kiirabi osutamiseks lubatud muu sõiduki parkimiseks ning seadmete hoidmiseks ja laadimiseks;
  3) kiirabibrigaad – erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi;
  4) lisabrigaad – kiirabibrigaad, mida rakendatakse täiendavalt erandolukorras käesoleva määruse § 6 lõikes 7 nimetatud lisavarustusega;
  5) arstlik toetusbrigaad – kaheliikmeline anestesioloogi või erakorralise meditsiini arsti juhitud kiirabibrigaad, mis toetab sündmuskohal teisi kiirabibrigaade kiirabi osutamisel raskes ja eluohtlikus seisundis patsiendile ning millel endal puudub patsiendi transportimise võimekus, kuid vajaduse korral on tagatud patsiendi transport haiglasse;
  6) telemeditsiin – kiirabi osutamine info- ja sidetehnoloogiavahendite abil olukorras, kus arst asub kiirabibaasis või muus alalise paiknemise kohas ja patsient sündmuskohal;
  7) valve – tööaeg, mille jooksul kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi liige täidab temale pandud kohustusi;
  8) väljasõit – kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevus Häirekeskuselt kiirabi vajava väljakutse saamisest kuni patsiendile abi andmise lõpetamiseni.

2. peatükk
Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi koosseis ja varustus

§ 3.   Kiirabibrigaadi koosseis

  (1) Kiirabibrigaadid jaotatakse reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadiks. Kiirabibrigaad on kolmeliikmeline.

  (2) Reanimobiilibrigaadi juht peab olema erakorralise meditsiini arst või anestesioloog.

  (3) Arstibrigaadi juht peab olema:
  1) erakorralise meditsiini arst;
  2) anestesioloog või
  3) arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus.

  (4) Õebrigaadi juht peab olema:
  1) erakorralise meditsiini õde;
  2) intensiivõenduse õde või
  3) õde, kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus õena, sellest vähemalt üheaastane töökogemus kiirabibrigaadi teise liikmena, ning kes on saanud vähemalt 240-tunnise kiirabibrigaadi juhi täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus.

  (5) Kiirabibrigaadi teiseks liikmeks võib olla:
  1) õde;
  2) erakorralise meditsiini tehnik või
  3) kiirabibrigaadi juhi juhendamisel ja vastutusel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4³ lõike 1 punkti 2 alusel nimetatud arstiõppe IV kursuse, ämmaemanda II kursuse ja õeõppe II kursuse kohustuslikud ained läbinud üliõpilane, kes on saanud vähemalt 60-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus.
[RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

  (6) Kiirabibrigaadi kolmandaks liikmeks võib olla alarmsõiduki juhtimise õigust omav:
  1) kiirabitehnik, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on saanud vähemalt 400-tunnise kiirabitehniku täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus;
  2) erakorralise meditsiini tehnik või
  3) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud üliõpilane.

  (7) Kiirabibrigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele.

  (8) Terviseametil on õigus anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks põhjendatud erakorraline luba kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi osutamisetagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud loa alusel tegutsev vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad peab vastama käesoleva määruse § 4 lõigetes 2 ja 4–6 kehtestatud nõuetele.

§ 4.   Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad

  (1) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadid jaotatakse järgmiselt: reanimobiilibrigaad, arstlik toetusbrigaad, arstibrigaad ja õebrigaad. Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad on kaheliikmeline.

  (2) Vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi juht peab vastama reanimobiilibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele ja selle teine liige peab vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele.

  (3) Arstliku toetusbrigaadi juht ja selle teine liige peavad vastama vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi liikmele kehtestatud nõuetele.

  (4) Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi juht peab vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele ja selle teine liige peab vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele.

  (5) Vähendatud koosseisuga õebrigaadi juht peab vastama õebrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. Kui õebrigaadi varustuseks on kiirabiauto, peab õebrigaadi teiseks liikmeks olema isik, kes vastab kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele. Kui õebrigaadi varustuseks on muu lubatud sõiduk, võib õebrigaadi teiseks liikmeks olla isik, kes vastab kiirabibrigaadi teisele või kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele ning nii õebrigaadi juht kui õebrigaadi teine liige peab omama muu lubatud sõiduki juhtimise õigust.

  (6) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele.

  (7) Täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks peab olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Käesoleva lõike alusel antud luba peab olema Eesti Haigekassaga kooskõlastatud.

§ 5.   Esmase abi brigaadi koosseis

  (1) Esmase abi brigaadi juht, kes koordineerib brigaadi tegevust sündmuskohal telemeditsiiniliste vahendite kaudu, peab vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele.

  (2) Kui esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik asub käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel antud loa kohaselt väikesaarel, peab esmase abi brigaadi juht vastama õebrigaadi juhile kehtestatud nõuetele.

  (3) Esmase abi brigaadi teisel ja kolmandal liikmel peab olema vähemalt keskharidus. Ta peab olema saanud vähemalt 80-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja tal peab olema sellekohane tunnistus. Esmase abi brigaadi kolmandal liikmel peab olema alarmsõiduki juhtimise õigus.

  (4) Esmase abi brigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele.

  (5) Esmase abi brigaadi rakendamiseks peab olema käesoleva määruse § 4 lõike 7 alusel antud luba. Loale tuleb märkida esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik ja tema asukoht vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule.

§ 6.   Kiirabibrigaadi varustus

  (1) Kiirabibrigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja muud preparaadid.

  (2) Kiirabiauto on alarmsõiduk, mis vastab soetamise hetkel soovituslikult B- või C-tüüpi kiirabiautole kehtestatud viimase Euroopa standardi EVS-EN 1789 nõuetele. Kiirabiauto välisilme, kaasa arvatud valgus- ja heliseadmete paigaldus, peab vastama liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.

  (3) Kiirabibrigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 2 ning vajalike ravimite ja preparaatide loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 3.

  (4) Kiirabibrigaadi pidaja tagab igale kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide tagavara ööpäevaringse kättesaadavuse ning nende säilitamise vastavalt kehtivatele nõuetele.

  (5) Kiirabibrigaadi pidaja tagab kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide varu olemasolu vähemalt kolmeks ööpäevaks.

  (6) Kui vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi varustuses on lubatud erisused, märgib Terviseamet need käesoleva määruse § 3 lõike 8 ja § 4 lõike 7 alusel antavale loale.

  (7) Kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses. Kui kiirabibrigaadi pidajal on rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta.

  (8) Lisabrigaadi väljasõitudeks peab olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks. Loa võib anda kiirabi osutamise tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral.

§ 7.   Esmase abi brigaadi varustus

  Esmase abi brigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja preparaadid, millele kohaldatakse käesoleva määruse § 6 lõigetes 2–5 kehtestatud nõudeid.

3. peatükk
Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tööjuhend

§ 8.   Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevus

  (1) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad kontrollib väljasõidueelsel perioodil pärast valve ülevõtmist ja enne väljakutse andmete saamist ettenähtud varustuse ja sidevahendite olemasolu ja töökorras olekut ning on tegutsemisvalmis vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud kiirabibrigaadide, haiglate, politsei- ja päästeasutuste ning Terviseameti vahelisele kiirabialase koostöö korrale (edaspidi koostöö kord).

  (2) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad alustab Häirekeskusest või muul viisil kiirabi vajava väljakutse saamise korral tegevust vastavalt koostöö korrale.

  (3) Sündmuskohale saabumisel kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad:
  1) tagab enda kui abiandja ohutuse;
  2) alustab võimaluse korral patsiendile abi andmisega vastavalt kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele;
  3) olukorras, kus kannatanule ei ole võimalik kohe ligi pääseda või teda sundolukorrast vabastada, alustab võimaluse korral kannatanu terviseseisundi uurimist ning eluliselt näidustatud ravi ja tegevusi enne patsiendi vabastamist või selle käigus;
  4) teeb koostööd politsei- ja päästeasutustega vastavalt koostöö korrale;
  5) vältimatu abi järsu suurenemise korral või hädaolukorra lahendamisel juhindub oma asutuse elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanist ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 58¹ lõikes 6 nimetatud tegevusplaanist kuni Terviseameti korralduste saamiseni.

  (4) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad tagab patsiendi haiglasse transportimisel kiirabi osutamise jätkuvuse vastavalt patsiendi seisundile ning teeb koostööd haigla ja Häirekeskusega vastavalt koostöö korrale.

  (5) Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist teavitab kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad Häirekeskust vastavalt koostöö korrale.

  (6) Kiirabibaasi saabumisel kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad:
  1) kontrollib kasutusel olnud varustust ja vajaduse korral täiendab seda;
  2) puhastab kasutusel olnud varustuse ja vajaduse korral desinfitseerib seda;
  3) teatab Häirekeskusele tegutsemisvalmidusest minna uuele väljasõidule vastavalt koostöö korrale.

§ 9.   Kiirabibrigaadi liikme õigused ja kohustused

  (1) Kiirabibrigaadi juht:
  1) juhindub väljasõidul Häirekeskusest saadud teabest ja koostöö korrast;
  2) vastutab valve ajal kiirabibrigaadi valmisoleku ja tegevuse eest;
  3) hindab patsiendi seisundit ning võimaluse korral alustab abi andmisega vastavalt kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele;
  4) palub vajaduse korral täiendavat abi Häirekeskuselt;
  5) otsustab patsiendi jätmise sündmuskohale või vajaduse transportida patsient haiglasse;
  6) otsustab patsiendi üleandmise või mujale viimise, kui patsienti ei saa jätta sündmuskohale või puudub vajadus transportida patsient haiglasse;
  7) tuvastab surma fakti;
  8) koostab kiirabikaardi ja vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest;
  9) omab õigust viivitada abi andmisega juhul, kui esineb potentsiaalne oht kiirabibrigaadi liikmetele;
  10) omab õigust keelduda sündmuskohal joobeseisundi tuvastamisest või muust ekspertiisist;
  11) korraldab vajaduse korral sündmuskohal kahe või enama kiirabibrigaadi tegevust kiirabi osutamisel vastavalt koostöö korrale.

  (2) Kiirabibrigaadi teine liige:
  1) tagab kiirabiautos või muus lubatud sõidukis ettenähtud meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide olemasolu, säilivuse ja korrasoleku;
  2) hindab patsiendi seisundit ning vajaduse korral alustab abi andmisega vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele, tuginedes kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele;
  3) teeb protseduure ja uuringuid ning manustab ravimeid oma pädevuse piires vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele.

  (3) Kiirabibrigaadi kolmas liige:
  1) vastutab kiirabiauto või muu lubatud sõiduki ja selle varustuse korrasoleku eest valve jooksul ja valve vahetusel;
  2) abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid abi andmiseks vajaliku varustuse kohale toomisel ning alustab vajaduse korral abi andmisega vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele oma pädevuse piires.

  (4) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi teine liige on kohustatud täitma ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 kehtestatud nõudeid kiirabibrigaadi kolmandale liikmele.

§ 10.   Esmase abi brigaadi liikme õigused ja kohustused

  (1) Telemeditsiiniliste vahendite kaudu esmase abi brigaadi tegevust koordineeriv juht:
  1) juhindub esmase abi brigaadi väljasõidul Häirekeskusest saadud teabest ja koostöö korrast;
  2) vastutab valve ajal esmase abi brigaadi ravitegevuse eest;
  3) hindab patsiendi seisundit telemeditsiiniliste vahendite abil, võimaluse korral diagnoosib ja määrab sobiva ravi vastavalt oma pädevusele ning kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele;
  4) palub vajaduse korral täiendavat abi Häirekeskuselt;
  5) otsustab patsiendi jätmise sündmuskohale või vajaduse transportida patsient haiglasse;
  6) otsustab patsiendi üleandmise või mujale viimise, kui patsienti ei saa jätta sündmuskohale või puudub vajadus transportida patsient haiglasse;
  7) tuvastab surma fakti;
  8) täidab kiirabikaardi ja vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest;
  9) omab õigust lubada esmase abi brigaadi teistel liikmetel viivitada abi andmisega juhul, kui esineb potentsiaalne oht brigaadi liikmetele;
  10) konsulteerib vajaduse korral täiendavalt õebrigaadiga, kes osutab kiirabi erakorralises ja eluohtlikus seisundis patsiendile.

  (2) Kui esmase abi brigaadi juhiks on määratud sündmuskohal asuv õebrigaadi juht, on ta kohustatud täitma kiirabibrigaadi juhile esitatud nõudeid.

  (3) Esmase abi brigaadi teine liige on kohustatud täitma kiirabibrigaadi teisele liikmele kehtestatud nõudeid. Esmase abi brigaadi kolmas liige on kohustatud täitma kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõudeid.

4. peatükk
Rakendussätted

§ 11.   Kiirabibrigaadi koosseisu rakendussätted

  (1) Õebrigaadi juhina juba töötav käesoleva määruse § 3 lõike 4 punktis 3 nimetatud õde peab vastama nõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2019. a.

  (2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 6 nimetatud isikul on õigus töötada kiirabibrigaadi kolmanda liikmena täienduskoolituse ajal juhul, kui ta omab alarmsõiduki juhtimise õigust. Peale täienduskoolituse nominaalperioodi lõppemist peab kiirabibrigaadi kolmas liige vastama käesoleva määruse § 3 lõikes 6 kehtestatud nõuetele.

§ 12.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 13.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

Lisa 1 Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi liikmete oskusnõuded

Lisa 2 Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu

Lisa 3 Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevuseks vajalike ravimite ja preparaatide loetelu

1. peatükk
ÜLDSÄTTED
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate andmete loetelu ning tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ja andmete säilitamise kord, tagades ühtsetest nõuetest lähtuvate andmete talletamise.

  (2) Käesolev määrus ei ole kõikehõlmav ega piira tervishoiuteenuse osutajal täiendavate andmete töötlemist, kui see on vajalik tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi tagamiseks.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 1¹.   Määruse kohaldamisala

  Käesoleva määruse nõudeid ei kohaldata proviisori ja farmatseudi tegevuse dokumenteerimisel.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 2.   Mõisted

  (1) Protseduur on käesoleva määruse tähenduses ravivõte.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

  (2) Epikriis on sünnistusabi- või haigusjuhu kokkuvõte.
[RT I, 12.09.2019, 1 - jõust. 15.09.2019]

§ 3.   Dokumenteerimine

  (1) Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas teenuse osutamine sidevahendite teel, järgides käesolevas määruses sätestatud andmekoosseise. Andmed dokumenteeritakse tervishoiuteenuse osutamise päeval või sellele järgneva tööpäeva jooksul, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti.

  (2) Andmed dokumenteeritakse eesti keeles, vajaduse korral lisaks ladina keeles.

  (3) Andmed dokumenteeritakse loetavalt ja korrektselt. Dokumenteerida tuleb kõik asjaolud, mis omavad tervishoiuteenuse eesmärgist tulenevalt tähtsust.

  (4) Tervishoiuteenusest keeldumist tõendab patsiendi sellekohane allkiri. Allkirja andmisest keeldumise korral dokumenteeritakse keeldumine vähemalt kahe tervishoiutöötaja poolt, välja arvatud juhul kui teenuse olemusest tulenevalt osutatakse tervishoiuteenust üksi. Tervishoiuteenusest keeldumise andmeid säilitatakse tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi juures.

  (5) Tervishoiuteenuse osutamise käigus kogutud andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse õigusaktides sätestatud korras, tagades andmete kaitstuse.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 3¹.   Logiandmed ja säilitamine

  (1) Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis logitakse andmete töötlemine järgmiselt:
  1) andmetöötlemise sisu;
  2) andmetöötleja andmed;
  3) andmetöötlemise kuupäev ja kellaaeg.

  (2) Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi logisid säilitatakse viis aastat.
[RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

2. peatükk
DOKUMENTIDE LOETELU

§ 4.   Dokumentide loetelu

  (1) Käesoleva määruse tähenduses on tervishoiuteenuse osutamist tõendavad dokumendid järgmised:
  1) tervisekaart,
  2) õpilase tervisekaart,
  3) rasedakaart,
  4) saatekiri,
  4¹) saatekirja vastus,
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]
  5) haiguslugu,
  5¹) sünniepikriis,
[RT I, 12.09.2019, 1 - jõust. 15.09.2019, rakendatakse hiljemalt 1. septembrist 2020. a.]
  6) kiirabikaart,
  7) kiirabi elustamiskaart,
  8) hambaravikaart,
  9) elupuhuse patomorfoloogilise uuringu saatekiri,
  10) elupuhuse patomorfoloogilise uuringu vastus,
  11) patoanatoomilise lahangu saatekiri,
  12) patoanatoomilise lahangu protokoll,
  13) patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte,
  14) [kehtetu – RT I, 07.07.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]
  15) Geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte,
  16) Ehhokardiograafilise uuringu protokoll,
  17) õenduslugu,
[RT I, 07.07.2011, 2 - jõust. 10.07.2011]
  18) tervisetõend,
[RT I, 07.11.2014, 3 - jõust. 10.11.2014]
  19) surmateatis,
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]
  20) surma põhjuse teatis,
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]
  21) perinataalsurma põhjuse teatis.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

  (2) Dokumentidena käsitletakse ka muude seaduste alusel kehtestatud, tervishoiutöötaja vormistatud dokumente, mis sisaldavad delikaatseid isikuandmeid ning millele laienevad käesoleva määruse üldsätted.

3. peatükk
TERVISHOIUTEENUSTE DOKUMENTEERIMISE KORD JA DOKUMENTIDE VORMID

1. jaguTervisekaart

§ 5.   Tervisekaart

  (1) Tervisekaardi vormistab ambulatoorset tervishoiuteenust osutanud tervishoiutöötaja, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 26.04.2016, 1 - jõust. 29.04.2016]

  (1¹) Päevaravi tervishoiuteenuse osutamisel dokumenteerib tervishoiutöötaja osutatud teenuse vastavalt käesoleva peatüki 5. jaos sätestatule, arvestades päevaravi tervishoiuteenuse eripära.
[RT I, 12.09.2019, 1 - jõust. 15.09.2019]

  (2) Käesoleva määruse tähenduses koosneb tervisekaart neljast lehest. Lapse puhul vormistatakse eelnimetatud lehtedele täiendavalt ka vajalikud lisalehed.

§ 6.   Tervisekaardi säilitamine
[Kehtetu - RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

§ 7.   Tervisekaardi esimene leht

  Tervisekaardi esimene leht vormistatakse määruse lisas 1 toodud vormi kohaselt.

§ 8.   Tervisekaardi esimese lehe kanded

  (1) Tervisekaardi esimesele lehele kantakse tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed:
  1) tervishoiuteenust osutava juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi tervishoiuasutus) nimetus;
  2) tervishoiuasutuse tegevusloa number;
  3) tervishoiuasutuse aadress;
  4) tervishoiuasutuse e-posti aadress;
  5) tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi;
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  6) tervishoiutöötaja eriala;
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  7) tervishoiutöötaja registreerimistõendi number;
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  8) tervishoiutöötaja telefoninumber ja e-posti aadress.
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

  (2) Tervisekaardi esimesele lehele kantakse patsiendi järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) sünnipäev, -kuu ja -aasta;
  3) isikukood;
  4) alalise elukoha, vajadusel ka passijärgse elukoha aadress;
  5) telefoninumber ja võimalusel e-posti aadress;
  6) lähtuvalt patsiendi vanusest kantakse dokumenti lasteasutuse, kooli või töökoha nimetus;
  7) töötava patsiendi puhul kantakse dokumenti töö- ja ametikoha nimetus;
  8) kontaktisiku nimi, telefoninumber ja võimalusel e-posti aadress;
  9) kontaktisiku elukoha aadress;
  10) [kehtetu – RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  11) [kehtetu – RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  12) püsiva töövõimetuse korral märgitakse töövõime kaotuse protsent;
  13) puude korral märgitakse puude raskusaste;
  14) riikliku pensioni liik, pensionitunnistuse number ja selle väljastaja nimetus;
  15) üldarstiabi osutav arst kannab dokumenti patsiendi nimistusse registreerimise kuupäeva;
  16) eriarstiabi osutav tervishoiutöötaja kannab dokumenti patsiendi perearsti ees- ja perekonnanime ning telefoninumbri;
  17) lisateave patsiendist, mille kandmist dokumenti tervishoiutöötaja peab oluliseks.
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

§ 9.   Tervisekaardi teine leht

  Tervisekaardi teine leht vormistatakse määruse lisas 2 toodud vormi kohaselt.

§ 10.   Tervisekaardi teise lehe kanded

  Tervisekaardi teisele lehele kantakse patsiendi terviseseisundi järgmised andmed:
  1) allergilisi reaktsioone esilekutsuvad ravimid, toiduained;
  2) veregrupp ja Rh-kuuluvus, millekohaste andmete dokumenti kandmise aluseks peab olema veregrupi ja Rh-kuuluvuse määramist tõendav dokument;
  3) esmakordselt diagnoositud haigused registreerimise ajalises järjekorras, kus märgitakse haigestumise kuupäev, haiguse nimetus ja kood Rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnenda väljaande (edaspidi RHK-10) järgi, haiguse diagnoosinud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning eriala, tervishoiuasutuse nimetus;
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  4) pidevalt kasutatava ravimpreparaadi nimetus, toimeaine nimetus, ravimi vorm, ühekordne annus, päevane annus;
  5) immuniseerimise kuupäev ja vaktsiini nimetus;
  6) puude või püsiva töövõimetuse korral märgitakse arstliku ekspertiisiotsuse kuupäev ja diagnoositud haiguse nimetus ning kood RHK-10 järgi;
  7) kui tervisekaardi esimese ja teise lehe vorme kasutatakse väljavõtte tegemiseks tervisekaardist, lisatakse selle väljastamise kuupäev, tervishoiutöötaja registreerimistõendi number ja allkiri.
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

§ 11.   Tervisekaardi kolmas leht

  (1) Tervisekaardi kolmas leht vormistatakse tervishoiuteenuse osutaja valitud vormi kohaselt.

  (2) Tervisekaardi kolmas leht vormistatakse patsiendi kohta, kellel esinevad tervist kahjustavad riskitegurid ja kes töötab «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» mõistes ohtlikus töökeskkonnas, kus esinevad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised, psühholoogilised ja muud ohutegurid.

§ 12.   Tervisekaardi kolmanda lehe kanded

  Tervisekaardi kolmandale lehele kantakse järgmised andmed:
  1) tervist kahjustavad riskitegurid nagu suitsetamine, keha üle- või alakaal, alkoholi, uimastite tarvitamine ja muu;
  2) töö- ja ametikohal esinevad ohutegurid nagu müra, vibratsioon, kemikaalid, kiirgus, asbest, sundasend, raskuste tõstmine, füüsiline ja vaimne ülekoormus ning muud tervist kahjustada võivad tegurid;
  3) tehtud kirurgilised operatsioonid (edaspidi operatsioon);
  4) traumad;
  5) haigusi ennetava tervisekontrolliga seotud toimingud.

§ 13.   Tervisekaardi neljas leht

  (1) Tervisekaardi neljas leht on käesoleva määruse tähenduses päeviku osa (decursus morbi).

  (2) Tervisekaardi neljas leht vormistatakse määruse lisas 3 toodud vormi kohaselt.

§ 14.   Tervisekaardi neljanda lehe kanded

  (1) Tervisekaardi neljandale lehele kantakse tervishoiutöötaja vastuvõtu iseloomust sõltuvalt järgmised tervishoiutöötaja vastuvõtu andmed:
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  1) vastuvõtu kuupäev;
  2) vastuvõtule pöördumise põhjus;
  3) anamnees;
  4) objektiivne leid;
  5) diagnoositud haiguse nimetus ja kood RHK-10 järgi;
  6) tervishoiutöötaja korraldusel määratud uuringud, konsultatsioonid;
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  7) tehtud uuringute ja konsultatsioonide tulemused;
  8) tervishoiutöötaja korraldused, soovitused ja suunamised, määratud ravimpreparaadi nimetus, toimeaine nimetus, ravimi vorm, ühekordne annus, päevane annus;
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  9) andmed naise nõustamise kohta sünnitusjärgsel perioodil käesoleva määruse lisas 32 toodud nõustamisplaani alusel.
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

  (2) Tervisekaardi neljandale lehele kantakse tervishoiutöötaja väljastatud dokumentide järgmised andmed:
[RT I, 26.04.2016, 1 - jõust. 29.04.2016]
  1) töövõimetuslehe väljakirjutamisel selle number, alustamise ja lõpetamise kuupäevad, dublikaadi väljastamine; arsti või ämmaemanda otsusel töötingimuste ajutise kergendamise vajaduse või teisele tööle (ametikohale) üleviimise kohta märkida põhjus, sisu, kestus (alguse ja lõpu kuupäevad);
[RT I, 26.04.2016, 1 - jõust. 29.04.2016]
  2) retsepti väljastamisel ravimpreparaadi nimetus, kogus; haigekassa poolt kompenseerimisele kuuluva ravimi retsepti puhul ka retsepti number ja soodustuse määr;
  3) autojuhiloa, relvaloa või muu dokumendi taotlemiseks vajaliku arstliku tõendi väljastamisel märgitakse selle nimetus, number, sisu, kehtivus.

  (3) Kanne koduvisiidi kohta tehakse dokumenti hiljemalt koduvisiidile järgneva tööpäeva jooksul.

§ 15.   Tervisekaardi esimene lisaleht

  Tervisekaardi esimese lisalehe vormistab tervishoiutöötaja lapse tervisekaardi juurde määruse lisas 4 toodud vormi kohaselt.
[RT I, 26.04.2016, 1 - jõust. 29.04.2016]

§ 16.   Tervisekaardi esimese lisalehe kanded

  (1) Tervisekaardi esimesele lisalehele kantakse lapse immuniseerimise järgmised andmed:
  1) plaanilise immuniseerimise ajakava, kus märgitakse lapse vanus, vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus vastavalt sotsiaalministri kehtestatud korrale ning immuniseerimise kuupäev, manustatud vaktsiini annus, seeria ning immuniseerimist teinud tervishoiutöötaja allkiri ja registreerimistõendi number;
  2) plaanivälise immuniseerimise korral märgitakse immuniseerimise kuupäev, vaktsiini nimetus, annus ja seeria ning immuniseerimise teinud tervishoiutöötaja allkiri ja registreerimistõendi number;
  3) immuniseerimisel tekkinud kõrvaltoimed, immuniseerimise vastunäidustused;
  4) Mantoux’ reaktsiooni jälgimisel märgitakse selle tegemise kuupäev, seeria, tulemus;
  5) lapse tervist puudutav lisateave, mille kandmist dokumenti peab tervishoiutöötaja oluliseks.
[RT I, 26.04.2016, 1 - jõust. 29.04.2016]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud vaktsiinide tähiste selgitused on järgmised:
  1) BCG – tuberkuloosivaktsiin;
  2) PDT – läkaköha-, difteeria- ja teetanusevaktsiin;
  3) OPV – poliomüeliidi elusvaktsiin;
  4) MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin.

§ 17.   Tervisekaardi teine lisaleht

  Tervisekaardi teise lisalehe vormistab perearst lapse tervisekaardi juurde määruse lisas 5 toodud vormi kohaselt.

§ 18.   Tervisekaardi teise lisalehe kanded

  (1) Tervisekaardi teisele lisalehele kantakse lapse vanuse kohaselt tervisekontrolli järgmised andmed:
  1) läbivaatuse kuupäev, vanus (kuudes), kehakaal (g), kehapikkus (cm), pea ümbermõõt (cm);
  2) läbivaatuse kuupäev, vanus (aastates), kehamass (kg), kehapikkus (cm), parema ja vasaku silma nägemisteravus, parema ja vasaku kõrva kuulmisteravus;
  3) rahhiidi ennetamine lapse 5. elupäevast, märkides kuupäeva, retsepti väljastamisel ravimpreparaadi nimetuse, toimeaine nimetuse, ravimi vormi, ühekordse annuse ja päevase annuse; kanded tehakse alates lapse kolmenädalaseks saamisest.
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

  (2) Tervisekaardi teisele lisalehele kannab arst või ämmaemand vastsündinu jälgimise käigus andmed vastsündinu toitmise kohta (täielikul rinnapiimaga toitmisel; peamiselt rinnapiimaga toitmisel; segatoitmisel; kunstlikul toitmisel).
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

§ 19.   Tervisekaardi kolmas lisaleht

  Tervisekaardi kolmanda lisalehe vormistab perearst lapse tervisekaardi juurde määruse lisas 6 toodud vormi kohaselt.

§ 20.   Tervisekaardi kolmanda lisalehe kanded

  Tervisekaardi kolmandale lisalehele kantakse lapse tervisekontrolli järgmised andmed:
  1) ortopeediline staatus – puusaliigese kontroll lapsele vanuses 6–8 nädalat, kus märgitakse läbivaatuse kuupäev, kirjeldus, soovitused, eriarsti konsultatsioonile suunamine;
  2) reiearteri pulss, märkides, kas pulss on palpeeritav või mitte;
  3) testiste laskumine poeglastel, märgitakse, kas esimesel või teisel eluaastal on testised laskunud või ei ole laskunud;
  4) fimoosi hinnangu kanne tehakse kolmandal eluaastal;
  5) vererõhk (mmHg) – kanded tehakse alates kolmandast eluaastast;
  6) hemoglobiini, põhivereanalüüsi tulemus – kanded mõõtmise tulemuste kohta tehakse vanuses 9–12 kuud;
  7) psühhomotoorse arengu jälgimine.

§ 21.   Tervisekaardi kaalu ja kasvu jälgimise lisaleht

  Tervisekaardi kaalu ja kasvu jälgimise lisalehe vormistab üldarstiabi osutaja lapse tervisekaardi juurde järgnevalt:
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]
  1) tütarlapse puhul kuni kaheaastaseks saamiseni määruse lisas 7 toodud vormi kohaselt;
  2) tütarlapse puhul alates kaheaastaseks saamisest määruse lisas 8 toodud vormi kohaselt;
  3) poeglapse puhul kuni kaheaastaseks saamiseni määruse lisas 9 toodud vormi kohaselt;
  4) poeglapse puhul alates kaheaastaseks saamisest määruse lisas 10 toodud vormi kohaselt.

2. jagu
ÕPILASE TERVISEKAART

§ 22.   Õpilase tervisekaart

  (1) Õpilase tervisekaardi vormistab põhi- ja keskharidust andvas õppeasutuses õppivale õpilasele tervishoiuteenust osutav tervishoiutöötaja.

  (2) Käesoleva määruse tähenduses koosneb õpilase tervisekaart kahest lehest ja lisalehest.
[RT I 2010, 57, 386 - jõust. 01.09.2010]

  (3) Pärast õpilase kooli lõpetamist või teise kooli õppima asumise tõttu või muul põhjusel koolist lahkumist edastatakse õpilase tervisekaardi väljavõte §-s 25² nimetatud andmetega õpilasele või alaealise õpilase vanemale või seaduslikule esindajale ning nende nõusolekul ka õpilase perearstile.
[RT I 2010, 57, 386 - jõust. 01.09.2010]

§ 23.   Õpilase tervisekaardi säilitamine
[Kehtetu - RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

§ 24.   Õpilase tervisekaardi esimese lehe kanded

  (1) Õpilase tervisekaardi esimesele lehele kantakse õppeasutuse ja tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed:
  1) õppeasutuse nimetus;
  2) õppeasutuse aadress;
  3) tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi;
  4) tervishoiutöötaja tegevusloa number ja e-posti aadress.

  (2) Õpilase tervisekaardi esimesele lehele kantakse õpilase järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) vanus ja isikukood;
  3) elukoha aadress;
  4) õpilase perearsti ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja võimalusel e-posti aadress;
  5) õpilase kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress ja telefoninumber.

  (3) Õpilase tervisekaardi esimesele lehele kantakse õpilase tervise järgmised andmed:
  1) kroonilised haigused;
  2) pidevalt kasutatava ravimpreparaadi nimetus, toimeaine nimetus, ravimi vorm, ühekordne ning päevane annus;
  3) allergiliste reaktsioonide esinemine ravimitele, toidule.

  (4) Õpilase tervisekaardi esimesele lehele kantakse õpilase immuniseerimise järgmised andmed:
  1) immuniseerimise kuupäev, vaktsiini nimetus, annus, seeria, kinnitus vastunäidustuste puudumise kohta ning immuniseerimist teinud tervishoiutöötaja allkiri ja registreerimistõendi number;
  2) immuniseerimise vastunäidustuse olemasolul selle põhjus;
  3) immuniseerimise kõrvalnähtude ilmnemisel nende kirjeldus ja ilmnemise kuupäev.
[RT I 2010, 57, 386 - jõust. 01.09.2010]

  (5) Tervishoiuteenuse osutaja kannab õpilase tervisekaardi esimesele lehele tema poolt oluliseks peetava lisateabe õpilase kohta.

§ 25.   Õpilase tervisekaardi teise lehe kanded

  Õpilase tervisekaardi teisele lehele kantakse õpilase tervisekontrolli järgmised andmed:
  1) tervisekontrolli tegemise kuupv;
  2) pikkus (cm) ja kehakaal (kg);
  3) parema ja vasaku silma nägemisteravus;
  4) parema ja vasaku kõrva kuulmisteravus;
  5) hinnang luu-liigessüsteemile;
  6) hinnang hambumusele;
  7) puberteedi hinnang;
  8) vererõhk (mmHg);
  8¹) vaimse arengu hinnang;
[RT I 2010, 57, 386 - jõust. 01.09.2010]
  8²) hinnang nahale ja limaskestale;
[RT I 2010, 57, 386 - jõust. 01.09.2010]
  9) märkused ja soovitused, mille kandmist dokumenti tervishoiuteenuse osutaja peab oluliseks.

§ 25¹.   Õpilase tervisekaardi lisalehe kanded

  (1) Õpilase tervisekaardi lisalehele vormistatakse õendusplaan juhul, kui õpilasel tuvastatakse tervisealased kõrvalekalded.

  (2) Õpilase tervisekaardi lisalehele kantakse õendusplaani järgmised andmed:
  1) kande tegemise kuupäev;
  2) õendusprobleem;
  3) õendusabi eesmärk;
  4) planeeritud õendustegevused;
  5) teostatud õendustegevused;
  6) hinnang;
  7) tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, registreerimistõendi number ning allkiri.
[RT I 2010, 57, 386 - jõust. 01.09.2010]

§ 25².   Õpilase tervisekaardi väljavõtte kanded

  Õpilase tervisekaardi väljavõttele kantakse järgmised andmed:
  1) immuniseerimised;
  2) allergilised reaktsioonid;
  3) tervisekontrollide tulemused;
  4) aktuaalsed terviseprobleemid;
  5) lisateave ja soovitused edaspidiseks.
[RT I 2010, 57, 386 - jõust. 01.09.2010]

3. jagu
Rasedakaart

§ 26.   Rasedakaart

  Rasedakaart on tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument, mille vormistab naise raseduse kulgu jälgiv tervishoiutöötaja alates rasedusega arvelevõtmise päevast. Rasedakaart vormistatakse tervishoiuteenuse osutaja valitud vormi kohaselt.

§ 27.   Rasedakaardi säilitamine
[Kehtetu - RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

§ 28.   [Kehtetu – RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

§ 28¹.   Rasedakaardi kanded

  (1) Rasedakaarti kantakse tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed:
  1) tervishoiuasutuse nimetus, aadress ja tegevusloa number;
  2) tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, registreerimistõendi number; telefoninumber, e-posti aadress ning tervishoiutöötaja kutse ja eriala.

  (2) Rasedakaarti kantakse patsiendi järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood, selle puudumisel sünnipäev, -kuu ja -aasta;
  3) elukoha aadress;
  4) telefoninumber;
  5) õppiva isiku puhul õppeasutuse nimetus;
  6) töötava isiku puhul tööandja nimi ning ametikoha nimetus, andmed töötingimuste, ohutegurite kohta;
  7) püsiva töövõimetuse korral märgitakse töövõime kaotuse protsent;
  8) puude korral märgitakse puude raskusaste;
  9) riikliku pensioni liik, pensionitunnistuse number;
  10) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja elukoha aadress;
  11) kui raseduse kulgu ei jälgi raseda perearst, märgitakse dokumenti patsiendi perearsti ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber;
  12) ABO-veregrupp, Rh(D) kuuluvusaja erütrotsütaarsete antikehade sõeltesti tulemus, selle kande aluseks on verekaart.

  (3) Rasedakaarti kantakse lapse isa järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood, selle puudumisel sünnipäev, -kuu ja -aasta;
  3) õppiva isiku puhul õppeasutuse nimetus;
  4) töötava isiku puhul tööandja nimi ametikoha nimetus ning andmed ohutegurite kohta;
  5) ABO-veregrupp ja Rh(D) kuuluvus, selle kande aluseks on nende määramist tõendav dokument;
  6) eelnevalt diagnoositud kroonilised haigused;
  7) lisateave tervise ohutegurite kohta: suitsetamine (passiivne/aktiivne), alkoholi, uimastite tarvitamine.

  (4) Rasedakaarti kantakse raseda terviseseisundi järgmised andmed:
  1) allergilisi reaktsioone esilekutsuvad ravimid, toiduained, olmetegurid;
  2) eelnevalt diagnoositud haigused: endokrinoloogilised, südame- ja veresoonkonna, neeru- ja kuseteede, hingamisteede, seedeelundkonna, naiste-, nakkus-, pärilikud haigused;
  3) eelnevalt tehtud operatsioonid;
  4) eelnevalt tehtud vereülekanded;
  5) lisateave tervise ohutegurite kohta: suitsetamine (aktiivne/passiivne), alkoholi, uimastite tarvitamine; peresisene väärkohtlemine.

  (5) Rasedakaarti kantakse eelnenud raseduse ja sünnituse järgmised andmed:
  1) aasta;
  2) raseduse kulg;
  3) sünnitusjärgse perioodi kulg;
  4) sünnitus: ajaline, enneaegne (nädal), ülekantud (nädal);
  5) sünnituse kulg ja tüsistused;
  6) sündinud lapse sugu ja kaal;
  7) laps elab: jah, ei;
  8) imetamise kestus;
  9) abort (nädal, raseduse kestus): heidend, artifitsiaalne;
  10) emakaväline rasedus;
  11) imetamise alustamise kohta: täielikult rinnapiimaga toitmisel, segatoitmisel, kunstlikul toitmisel;
  12) ema/isa ja lapse varase kontakti kohta (varane nahk-naha kontakt esimese kahe elutunni jooksul vähemalt 1 tund; eraldatud emapoolsetel näidustustel, eraldatud lapsepoolsetel näidustustel, muu).

  (6) Rasedakaarti kantakse rasedusega arvelevõtmise järgmised andmed:
  1) menstruatsioonitsükli anamnees;
  2) viimase menstruatsiooni alguse kuupäev;
  3) raseduse suurus nädalates;
  4) loote esimeste liigutuste kuupäev ja rasedusnädal;
  5) oletatav sünnitamise kuupäev;
  6) naise kehakaal (kg) enne rasestumist ja pikkus (cm);
  7) naise raseduseelne kehamassiindeks (BMI).

  (7) Rasedakaarti kantakse igal vastuvõtul järgmised andmed:
  1) vastuvõtu kuupäev;
  2) rasedusnädal;
  3) kehakaal (kg) ja kaaluiive (kg);
  4) tursete ja varikooside esinemine;
  5) vererõhk mõõdetuna paremal ja vasakul käel (mmHg);
  6) emakapõhja kõrgus;
  7) kõhu ümbermõõt (soovi korral);
  8) loote seis;
  9) loote südamelöögid;
  10) loote liigutused.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 8–10 nimetatud andmed kantakse rasedakaarti alates raseduse II trimestrist.

  (9) Rasedakaarti kantakse analüüside ja uuringute kohta järgmised andmed:
  1) uuringud ja analüüsid: hemoglobiin veres (Hb); valk, glükoos ja sade uriinis; erütrotsütaarsed antikehad (vajadusel antikehade tiiter); süüfilise RPR; immuunpuudulikkuse viiruse (HIV), Neisseriae gonorrhoeae ja Chlamydia Trachomatise uuringud; alfa-fetoproteiin (α FP); PAP; HbsAg;
  2) ultrahelileiu kirjeldus.

  (10) Rasedakaarti kantakse teiste arstide ja spetsialistide konsultatsioonid: perearst, sisearst, silmaarst, hambaarst, psühholoog jt.

  (11) Rasedakaarti kantakse gravidogrammi andmed: biparietaalmõõt (mm), emakapõhja kõrgus (cm).

  (12) Rasedakaarti kantakse vaginaalse staatuse jälgimise järgmised andmed:
  1) kuupäev;
  2) rasedusnädal;
  3) leiu kirjeldus.

  (13) Rasedakaarti kantakse ravi, korraldused, soovitused rasedale.

  (14) Rasedakaarti kantakse sünnituslehe järgmised andmed: alustamise ja lõpetamise kuupäevad, seeria tähis ning number.

  (15) Rasedakaarti kantakse sünnituse kuupäev, lapse sugu, kehakaal (g), pikkus (cm), Apgari hinne.

  (16) Rasedakaarti kannab ämmaemand andmed nõustamise kohta raseda arvele võtmisel, raseduse esimesel, teisel ja kolmandal trimestril käesoleva määruse lisas 32 toodud nõustamisplaani järgi.
[RTL 2010, 14, 272 - jõust. 01.04.2010]

4. jagu
Saatekiri ja saatekirja vastus
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 29.   Saatekiri, selle koostamine ja edastamine

  (1) Saatekiri on tervishoiuteenuse osutamise käigus tervishoiutöötaja otsuse alusel vormistatav dokument või andmete kogum, mis on aluseks patsiendi saatmisel uuringule, protseduurile, lahangule või ambulatoorset või statsionaarset tervishoiuteenust saama ning patsiendilt võetud proovimaterjali edastamisel uuringuks või analüüsiks ja patsiendi terviseandmete edastamisel e-konsultatsiooniks, arvestades käesolevas paragrahvis nimetatud piirangutega.

  (2) Õde koostab saatekirja üksnes järgmistel juhtudel:
  1) iseseisvas õendusabis võib õde lähtuvalt teenuse sisust vormistada saatekirja arsti vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks varem määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse;
  2) ambulatoorses eriarstiabis võib õde lähtuvalt teenuse sisust vormistada saatekirja patsiendi tagasisuunamiseks raviarsti vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks varem määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse;
  3) üldarstiabis võib õde lähtuvalt teenuse sisust vormistada saatekirja laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse.

  (3) Iseseisvas ämmaemandusabis vormistab ämmaemand saatekirja lähtuvalt teenuse sisust üksnes juhul, kui patsient suunatakse arsti vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks varem määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse ning uuringutele saatmiseks vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 26² lõike 3 alusel sätestatud teenuse osutamise tingimustel ja korras.

  (4) Vajaduse korral võib saatekirja kasutada informatsiooni edastamiseks ka juhul, kui patsiendile on antud suunis pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

  (5) Saatekiri koostatakse elektrooniliselt, välja arvatud saatekiri patoanatoomilisele lahangule. Kui isikul puudub kehtiv identifitseeriv tunnus, väljastatakse patsiendile elektrooniliselt koostatud saatekirja väljatrükk. Kui saatekirja ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel elektrooniliselt koostada, koostatakse saatekiri paberil ja tehakse vastav märge selle väljastamise kohta.

  (6) Saatekiri kinnitatakse saatekirja koostaja allkirjaga. Elektroonilise dokumendi puhul võib digitaalse allkirjastamise asendada asutuse digitaalse templiga, kui on eristatav selle koostanud isik.

  (7) Saatekiri, välja arvatud saatekiri patoanatoomilisele lahangule, edastatakse tervise infosüsteemi. Kui saatekirja ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel tervise infosüsteemi edastada, tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse äralangemisest.

  (8) Paberil väljastatud saatekiri peab sõltuvalt teenuse eripärast kajastama vähemalt käesoleva määruse § 30 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud andmeid ja teisi teenusega seotud olulisi andmeid.

  (9) Saatekiri ei ole nõutav, kui statsionaarsele tervishoiuteenusele suunamine toimub vältimatu abi korras sama raviasutuse sees.

  (10) Patoanatoomilisele lahangule saatmisel kohaldatakse käesoleva määruse 10. jao sätteid.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 30.   Saatekirja andmekoosseis ja nõuetekohane täitmine

  (1) Saatekirjaga ambulatoorsele vastuvõtule, haiglaravile, õendusabi saama või e-konsultatsioonile (edaspidi teenus) saatmisel on kohustuslik saatekirjale märkida:
  1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed);
  2) saatekirja koostaja andmed (asutuse ja tervishoiutöötaja andmed);
  3) saatekirja üldandmed, sealhulgas saatekirja unikaalne kood, saatekirja kinnitamise aeg, saatekirja kehtivuse algus- ja lõppkuupäev, arvestades patsiendi terviseseisundit ja teenuse olemust;
  4) anamneesi andmed;
  5) diagnoosi andmed;
  6) teenuse nimetus, kuhu isik saadetakse, sealhulgas saatmise eesmärk ja aegkriitilisus;
  7) e-konsultatsiooni osutava tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse andmed).

  (2) Saatekirjale märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele teenuse eripärast tulenevad andmed:
  1) selle tervishoiuteenuse osutaja andmed, kelle juurde patsient suunatakse;
  2) objektiivne leid;
  3) varasemad uuringud, sealhulgas varasemad operatsioonid;
  4) allergiad ja ravimiskeem;
  5) patsiendi kontaktisiku ja/või esindaja andmed (seos patsiendiga, ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed);
  6) muud teenuse osutamiseks vajalikud andmed;
  7) teadaolevad nakkushaiguste esinemise ja haigustega seotud ohutegurid.
[RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

  (3) Iseseisvale statsionaarsele õendusabiteenusele ja koduõendusteenusele saatmisel on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetele kohustuslik märkida järgmised andmed:
[RT I, 03.05.2019, 1 - jõust. 06.05.2019]
  1) raviprotseduuride teostamise vajadus ja sagedus;
  2) patsiendi nõustamise vajadus;
  3) terviseseisundi dünaamikas jälgimise vajadus ja sagedus;
  4) haiguspuhuste õendustoimingute vajadus ja sagedus;
  5) patsiendi terviseseisundi ülevaade.
[RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Uuringule saatmisel on kohustuslik saatekirjale märkida:
  1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed);
  2) saatekirja koostaja ja/või uuringu tellija andmed;
  3) saatekirja üldandmed (dokumendi unikaalne kood, saatekirja kinnitamise aeg);
  4) anamnees ja terviseseisundi andmed;
  5) uuringule suunamise andmed (uuringu nimetus, selle tervishoiuteenuse osutaja andmed, kelle juurde patsient või proovimaterjal suunatakse, saatmise eesmärk).

  (5) Saatekirjale märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetele uuringu eripärast tulenevad andmed:
  1) diagnoosi andmed;
  2) varem tehtud uuringud;
  3) proovinõu, proovimaterjali ja proovi võtmise andmed, sealhulgas proovimaterjali võtmise aeg, proovinõu või uuringu identifikaator, proovimaterjali tüüp, proovinõu tüüp, uuringu paige, uuringumaterjali fikseerimise viis (10%-line formaliin, erifiksaator, fikseerimata);
  4) patomorfoloogilise kiiruuringu andmed, vajaduse korral ka opereeriva arsti ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber;
  5) muud uuringu tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas proovimaterjali võtmise meetod ja operatsiooni nimetus.

  (6) Saatekirja juurde kuuluv proovimaterjal märgistatakse proovinõu või uuringu identifikaatoriga.

  (7) Saatekirja täpsem andmekoosseis lähtuvalt teenuse eripärast on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59² lõike 2 alusel kehtestatud määruses.

  (8) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus nõuda mittenõuetekohase saatekirja koostajalt selle täiendamist. Saatekirja koostajal on kohustus saatekirja vastavalt täiendada. Saatekirja täiendamise nõue ei või takistada patsiendile tervishoiuteenuse osutamist.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 31.   Saatekirja vastuseks antav dokument, selle koostamine ja edastamine

  (1) Saatekirja vastus on tervishoiuteenuse osutamise käigus vormistatav dokument või andmete kogum, mis on vastuseks käesoleva määruse §-s 29 nimetatud toimingutele või patoanatoomilisele lahangule.

  (2) Ambulatoorse või statsionaarse tervishoiuteenuse korral on saatekirja vastuseks antav dokument epikriis, mis on koostatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59² lõike 2 kohaselt, välja arvatud käesoleva määruse §-s 97 nimetatud lahangu protokolli väljavõtte kanded.

  (3) E-konsultatsioonile, uuringule ja protseduurile suunamise korral on saatekirja vastuseks käesoleva määruse §-s 32 nimetatud andmekoosseisuga dokument. Patoanatoomilise lahangu saatekirja vastus koostatakse käesoleva määruse §-s 95 sätestatud korras.

  (4) Saatekirja vastus koostatakse elektrooniliselt. Kui isikul puudub kehtiv identifitseeriv tunnus, väljastatakse patsiendile koostatud saatekirja vastuse väljatrükk. Kui saatekirja vastust ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel elektrooniliselt koostada, koostatakse saatekirja vastus paberil ja tehakse vastav märge selle väljastamise kohta.

  (5) Saatekirja vastus kinnitatakse koostaja allkirjaga. Elektroonilise dokumendi puhul võib digitaalse allkirjastamise asendada asutuse digitaalse templiga, kui on eristatav selle koostanud isik.

  (6) Saatekirja vastus, välja arvatud patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte, edastatakse tervise infosüsteemi. Kui saatekirja vastust ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel tervise infosüsteemi edastada, tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse äralangemisest.

  (7) Paberil väljastatud saatekirja vastus peab kajastama vähemalt käesoleva määruse § 32 lõikes 1 sätestatud andmeid ja teisi olulisi andmeid, arvestades osutatud teenuse eripära ja olemust. Patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte peab kajastama käesoleva määruse §-s 97 sätestatut.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 32.   Saatekirja vastuse andmekoosseis

  (1) Saatekirja vastus vormistatakse järgmises andmekooseisus, arvestades osutatud teenuse eripära ja olemust:
  1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed);
  2) saatekirja koostaja andmed (tervishoiuasutuse ja tervishoiutöötaja andmed);
  3) saatekirja unikaalne kood;
  4) saatekirja vastuse koostaja andmed (tervishoiuasutuse ja tervishoiutöötaja andmed);
  5) saatekirja vastuse üldandmed (unikaalne kood, kinnitamise aeg);
  6) teenuse osutamise kuupäev;
  7) tehtud uuringu tulemuse ja/või teenuseosutaja otsuse andmed;
  8) uuringu tegija ja/või hindaja andmed (asutuse ja tervishoiutöötaja andmed).

  (2) Saatekirja vastusele märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele teenuse eripärast tulenevad andmed:
  1) laboriuuringu puhul referentsväärtus või otsustuspiir ja võimaluse korral tulemuse tõlgendus;
  2) labori- ja patomorfoloogilise uuringu proovimaterjali andmed, sealhulgas proovimaterjali võtmise aeg, proovimaterjali tüüp, proovinõu või uuringu identifikaator, proovimaterjali adekvaatsuse hinnang ja proovimaterjali tagasilükkamise põhjus;
[RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]
  3) patomorfoloogilise uuringu puhul vajaduse korral patoloogi soovitused diagnoosi täpsustamiseks ja lisauuringuteks;
  4) muud teenuse osutamiseks vajalikud andmed;
  5) laboriuuringu puhul uuringu kinnitamise või tühistamise märge ja märke selgitused.
[RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

  (3) E-konsultatsioonile, uuringule ja protseduurile suunamisel antava saatekirja vastuse täpsem andmekoosseis on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59² lõike 2 alusel kehtestatud määruses.
[RT I, 13.07.2018, 5 - jõust. 16.07.2018]

§ 32¹.   Saatekirja ja saatekirja vastuse säilitamine
[Kehtetu - RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

5. jagu
Haiguslugu

§ 33.   Haiguslugu

  Haiguslugu on statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument, mis koosneb järgnevatest osadest:
  1) üldosa;
  2) anamnees;
  3) päevik;
  4) epikriis;
  5) konsultatsioonid;
  6) anesteesia kaart;
  7) intensiivravi jälgimisleht;
  8) TISS-leht;
  9) patsiendi verekaart;
  10) verekomponendi tellimine ja transfusiooniprotokoll;
  11) transfusioonijärgse reaktsiooni protokoll;
  12) operatsiooniprotokoll;
  13) erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaart;
  17) statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva patsiendi valdusest äravõetud keelatud ainete ja esemete leht;
[RT I, 25.07.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]
  18) statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva patsiendi suhtes rakendatud ohjeldusmeetmete leht.
[RT I, 25.07.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]

§ 34.   Haigusloo vormistamine

  (1) Haiguslugu vormistatakse iga haiglaravil viibiva patsiendi kohta.

  (1¹) Haigusloo vormistamine ei ole kohustuslik määruse § 106² lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul, kui patsiendile vormistatakse õenduslugu.
[RT I, 07.07.2011, 2 - jõust. 10.07.2011]

  (2¹) Määruse paragrahvi 33 punktides 1–4 toodud haigusloo osad vormistatakse iga haigusloo puhul, punktides 5–13 toodud osad vormistatakse sellekohase tervishoiuteenuse osutamisel.
[RT I, 07.07.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

  (2²) Määruse § 33 punktides 17 ja 18 toodud haigusloo osad vormistatakse statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva patsiendi suhtes sellekohaste meetmete rakendamisel.
[RT I, 25.07.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]

  (3) Patsiendi haiglast väljakirjutamisel või teise haiglasse üleviimisel haiguslugu lõpetatakse.

§ 35.   Haigusloo säilitamine
[Kehtetu - RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

§ 36.   Haigusloo üldosa

  (1) Haigusloo üldosa (edaspidi üldosa) vormistatakse iga haiglaravil viibiva patsiendi kohta.

  (2) Käesoleva määruse tähenduses koosneb üldosa kahest lehest. Esimene leht vormistatakse määruse lisas 15 ja teine leht määruse lisas 16 toodud vormi kohaselt.

§ 37.   Üldosa esimese lehe kanded

  (1) Üldosa esimesele lehele kantakse tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed:
  1) haigla nimetus;
  2) haigla tegevusloa number;
  3) haigla aadress;

KIIRABI

Vastu võetud 09.05.2001
RT I 2001, 50, 284
jõustumine 01.01.2002, osaliselt 01.01.2003. a ja 01.01.2005. a.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Seadus sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded ning tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korra.

  (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele Kaitseministeeriumi valitsemisalas koos kaitseväeteenistuse seadusest ja Kaitseväe korralduse seadusest tulenevate erisustega.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (2¹) Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega.

  (2²) Käesolevat seadust kohaldatakse koolitervishoiuteenuse osutamise korraldusele koolides koos põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (2³) Käesolevat seadust kohaldatakse proviisori ja farmatseudi kutsetegevusele apteegiteenuse osutamisel käesoleva seaduse § 2 lõikes 1¹ ning § 3 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses.
[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 09.06.2014]

  (2⁴) Hädaolukorras kohaldatakse tervishoiukorraldusele hädaolukorra seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 2.   Tervishoiuteenus

  (1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 04.07.2012, 3 - jõust. 14.07.2012]

  (1¹) Proviisor ja farmatseut osutavad kutsetegevuse raames tervishoiuteenuseid vaid seaduses sätestatud juhul.
[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 09.06.2014]

  (2) Statsionaarne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas.

  (3) Ambulatoorne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks inimese ööpäevaringne viibimine haiglas ei ole vajalik.

§ 3.   Tervishoiutöötaja

  (1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis.

  (2) Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud kutse või eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Terviseameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (3) Tervishoiutöötaja on kohustatud tasuma registreerimistõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

  (4) Tervishoiutöötajad on ka ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut, kui nad on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud Terviseameti proviisorite ja farmatseutide riiklikus registris.
[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 09.06.2014]

  (5) Proviisor ja farmatseut võivad osutada apteegiteenust omandatud kutse piirides, mille kohta neile on väljastatud Terviseameti tõend proviisori või farmatseudina registreerimise kohta.
[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 09.06.2014]

§ 3¹.   Patsient

  Patsient käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes on avaldanud soovi saada või kes saab tervishoiuteenust.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 4.   Tervishoiuteenuse osutaja

  Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik.

§ 4¹.   Isikuandmete töötlemine

  (1) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (1¹) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:
  1)tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist;
  2)käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktis 1 nimetatud andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb üldarstiabi ja koolitervishoiu teenuse osutamiseks. Andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb eriarstiabi, iseseisva õendusabi ja iseseisva ämmaemandusabi tervishoiuteenuse osutajale üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (1³) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise põhjus ja eesmärk tuleb dokumenteerida.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Haiglas viibiva andmesubjekti terviseseisundit kajastavate andmete edastamine või nendele juurdepääs on lubatud tema lähedastele, välja arvatud juhul, kui
  1) andmesubjekt on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud;
  2) uurimist teostav organ on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
[RT I 2007, 24, 127 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tervishoiuteenuse osutamisel on lubatud surnu isikuandmete töötlemine temaga seotud üleneja või alaneja, samuti õe või venna elu ja tervise kaitseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 4².   Tervishoiuteenuse osutamise ja terviseandmete dokumenteerimine ning säilitamine
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (1) Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel on kohustuslik järgida dokumenteerimise nõudeid, kasutada riigi infosüsteemis ettenähtud klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid.

  (2) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente võib luua ja säilitada digitaalselt. Paberdokumendid, mis on digiteeritud, võib enne tähtaega hävitada, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tervishoiuteenuste dokumenteerimise tingimused ja korra, milles esitatakse:
  1)tervishoiuteenuse osutaja andmed;
  2)patsiendi üldised isikuandmed;
  3)patsiendi terviseandmed;
  4)muud teenuse osutamisega seotud andmed.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kogutud andmetest säilitatakse ambulatoorse ning statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid 30 aastat patsiendile osutatud teenuse andmete kinnitamisest.

  (5) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajast säilitatakse järgmisi tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid järgmiselt:
  1)õpilase tervisekaardi andmeid viis aastat kooli lõpetamisest või koolist lahkumisest, samuti kiirabikaardi andmeid ja saatekirja ning saatekirja vastust viis aastat andmete kinnitamisest;
  2)surmateatise ja surma põhjuse teatise andmeid kümme aastat andmete kinnitamisest;
  3)elupuhuse patomorfoloogilise uuringu tegemiseks võetud terviseandmeid sisaldav koeproov säilitatakse lähtuvalt tervisehoiuteenuse osutamise vajadusest, kuid mitte kauem kui 30 aastat andmete kinnitamisest;
  4)lahangu protokolli andmeid 30 aastat andmete kinnitamisest;
  5)verekaardi, transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli andmeid 30 aastat isiku surmast.

  (6) Digitaalselt säilitatavate andmete töötlemisel määratakse logide säilitamise tähtaeg käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud ministri määruses.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019, lõigetes 4–6 sätestatud tähtaegu rakendatakse alates 2019. aasta 15. märtsist koostatud dokumentidele.]

§ 4³.   Tervishoiuteenuse osutamisel osalemine
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (1) Tervishoiuteenuse osutamisel osaleb:
  1)arst, kes ei ole omandanud eriala, sealhulgas arst-resident;
  2)kutse omandamise eesmärgil vastaval õppekaval õppiv üliõpilane;
  2¹)käesoleva seaduse § 30 lõikes 3² nimetatud isik;
  3)isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse või erialasest pädevusest spetsialisti või tehnikuna;
  4)proviisor ja farmatseut, kes tegelevad retseptiravimite väljastamisega;
  5)isik, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel.

  (2) Arst-residendi ja vastaval õppekaval õppiva üliõpilase tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Arst, kes ei ole omandanud eriala ja ei õpi residentuuris, võib osaleda eriarstiabi osutamisel ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest.

  (2¹) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3² nimetatud isik osaleb tervishoiuteenuse osutamisel sellise juhendaja juhendamisel ja vastutusel, kellel on sama või samaväärne kvalifikatsioon, mille tööpraktikal osaleja on välisriigis omandanud, ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus. Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3² nimetatud isiku tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikud võivad osaleda tervishoiuteenuse osutamisel, kui nad on registreeritud Terviseameti vastavas registris.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud isikute osalemine tervishoiuteenuse osutamisel on reguleeritud vastavalt ravimiseaduse ja meditsiiniseadme seadusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 01.09.2019]

2. peatükk
TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORRALDUS

1. jaguVältimatu abi ja ravikindlustusega hõlmamata isiku rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused
[RT I, 21.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 5.   Vältimatu abi mõiste

  Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

§ 6.   Vältimatu abi osutamine

  (1) Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi.

  (2) Tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires.

  (3) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isikule ja temaga võrdsustatud isikule (edaspidi ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest.

  (4) Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi eest tasutakse Eesti Haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.
[RT I, 21.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 6¹.   Ravikindlustusega hõlmamata isiku rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused

  (1) Ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tervishoiuteenuseid, mille eesmärk on tagada rahvatervise kaitse.

  (2) Ravikindlustusega hõlmamata isiku rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste kulud tasutakse Eesti Haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, kuulates enne ära Eesti Haigekassa nõukogu arvamuse.
[RT I, 21.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

2. jagu
Üldarstiabi

§ 7.   Üldarstiabi mõiste

  (1) Üldarstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

  (1¹) Üldarstiabi osutajad osutavad üldhuviteenust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (2) Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb:
  1) perearsti nimistu alusel;
  2) nimistuta eriarstina.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud perearsti tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivaid sätteid.

  (4) Pereõde on koos perearstiga töötav õde või ämmaemand, kes osutab tervishoiuteenust perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele käesoleva seaduse § 8 lõike 6¹ alusel sätestatud ulatuses ja korras.
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]

§ 8.   Perearsti nimistu

  (1) Perearsti nimistu on käesoleva seaduse alusel perearsti teenindamisele kuuluvate isikute nimekiri.

  (2) Igal perearstil on üks nimistu.

  (3) Igal Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Isiku üleminekut uue perearsti nimistusse arvestatakse järgmise kalendrikuu esimesest päevast.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (3¹) Eestis sündinud vastsündinu registreeritakse sünni järel automaatselt tema ema perearsti nimistusse.
[RT I, 21.02.2017, 2 - jõust. 03.03.2017]

  (3²) Kui vastsündinu ema ei ole registreeritud perearsti nimistusse, registreeritakse laps vanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel avalduses märgitud perearsti nimistusse või määrab lapsele perearsti Terviseamet.
[RT I, 21.02.2017, 2 - jõust. 03.03.2017]

  (4) Perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ja Terviseameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel määratud isikutest.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (4¹) Perearsti nimistu piirsuurus on:
  1) 1200–2000 isikut;
  2) 2001–2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab üldarstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (4²) Terviseamet võib Eesti Haigekassa nõusolekul kinnitada nimistu piirsuuruse alammäärast väiksema nimistu, kui perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuses elab alaliselt vähem kui 1200 isikut.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (4³) Terviseamet määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku nimistusse, võrdleb nimistuid ja kinnitab muudetud nimistud ning teeb muudatuse isikule, perearstile ja Eesti Haigekassale teatavaks vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui iga kvartali viimasele kuule järgneva kalendrikuu kahekümnendaks kuupäevaks. Nimistute võrdlemiseks on Terviseametil õigus saada andmeid Eesti Haigekassa andmekogust. Isiku määramist perearsti nimistusse arvestatakse määramisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4⁴) Terviseamet arvab isiku perearsti nimistust välja, kui nimistusse kantud isik ei ole Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks või kui ravikindlustamata isiku elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis. Terviseamet teavitab isikut nimistusse määramisest ja nimistust väljaarvamisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui dokument on vaja kätte toimetada rohkem kui sajale isikule või kui isiku elukoha andmed ei ole Terviseametile teada, avaldatakse otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I, 17.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (4⁵) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust, määrab Terviseamet nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel isiku teise perearsti nimistusse. Perearsti avalduse alusel on Terviseametil õigus määrata ravikindlustamata isik teise perearsti nimistusse juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (4⁶) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja korra ning perearsti nimistute piirarvu.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (4⁷) Nimistute piirarvu kehtestamisel lähtub valdkonna eest vastutav minister Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks olevate isikute arvust ning üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest.
[RT I, 17.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (4⁸) Terviseamet avaldab oma veebilehel järgmised perearsti nimistu andmed:
  1) perearsti ja temaga koos töötava tervishoiutöötaja nimi;
  2) perearsti teeninduspiirkond ja tegevuskoht;
  3) perearsti ja pereõe iseseisva vastuvõtu ajad ja kontaktandmed;
  4) tegevuskoha lahtiolekuajad ja kontaktandmed;
  5) tegevuskoha veebilehe olemasolul selle aadress;
  6) nimistu piirsuurus;
  7) andmed perearsti asendamise kohta;
  8) selle füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ärinimi, mille kaudu perearst üldarstiabi osutab.
[RT I, 21.02.2017, 2 - jõust. 03.03.2017]

  (4⁹) Üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Terviseametile digitaalselt allkirjastatud teate, märkides perearsti nime ja tegevuskoha aadressi ning selle füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ärinime, mille kaudu perearst üldarstiabi osutab, muudatuse jõustumise kuupäeva ja käesoleva seaduse § 4³ lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute koosseisu. Andmed edastatakse muudatuste korral viivitamata. Üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Terviseametile Eesti teabevärava kaudu järgmised andmed:
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  1) perearstiga koos töötava tervishoiutöötaja nimi;
  2) perearsti ja pereõe iseseisva vastuvõtu ajad ja kontaktandmed;
  3) tegevuskoha lahtiolekuajad ja kontaktandmed;
  4) tegevuskoha veebilehe olemasolul selle aadress.
[RT I, 21.02.2017, 2 - jõust. 03.03.2017]

  (5) [Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (6) Perearst tagab tema nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning järjepidevuse perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendis ettenähtud ulatuses ja korras.
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]

  (6¹) Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]

  (7) Perearst teavitab tema nimistusse kantud inimesi, kuhu ja kelle poole saab isik pöörduda arstiabi saamiseks väljaspool perearsti vastuvõtuaega. Eesti Haigekassa võib sõlmida perearstiga lepingu üldarstiabi osutamiseks õhtu- ja öötundidel ning puhkepäevadel.

  (8) [Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

§ 8¹.   Nimistuga perearsti asendamine

  (1) Perearsti asendamine on olukord, kus perearst töölt ajutise eemalviibimise tõttu ei osuta isiklikult ja vahetult üldarstiabi tema nimistusse kuuluvatele isikutele, eelkõige ei teosta isiklikult nimistusse kantud isikute ambulatoorset vastuvõttu.

  (2) Perearsti asendaja leidmise kuni kolmekuulise töölt eemalviibimise korral (edaspidi lühiajaline asendamine) tagab perearst.

  (3) Perearsti asendaja leidmise üle kolmekuulise töölt eemalviibimise korral (edaspidi pikaajaline asendamine) tagab perearst, esitades hiljemalt kümme kalendripäeva enne asendamise algust Terviseametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise, milles märgitakse töölt ajutise eemalviibimise põhjus, asendamise kestus, asendaja nimi ja kvalifikatsioon, üldarstiabi osutamise koht ja korraldus ning enda kontaktandmed asendamise ajal.

  (4) Lühiajalisest ja pikaajalisest asendamisest teavitab perearst oma teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust ning perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, asendaja nime ja kvalifikatsiooni ning üldarstiabi osutamise koha ja korralduse asendamise ajal. Nimistusse kantud isikutele avaldab perearst asendamise korraldust käsitleva informatsiooni perearsti tegevuskohas.

  (5) Lühiajalise asendamise korral asendab perearsti tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon.

  (6) Pikaajalise asendamise korral asendab perearsti tervishoiutöötaja, kellel on perearsti kvalifikatsioon, või peremeditsiini residentuuris õppiv arst-resident.

  (7) Pikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ja lapsehoolduspuhkuse korral lapsehoolduspuhkuse lõppemiseni.

  (8) Perearsti asendaja on kohustatud viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama perearsti ja Terviseametit perearsti asendamise ennetähtaegsest või erakorralisest lõppemisest.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

§ 9.   Perearsti teeninduspiirkond

  (1) Perearsti teeninduspiirkond on Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral koduvisiite. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst vältimatut abi.

  (2) Kui perearsti teeninduspiirkond hõlmab mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse ala, peab teeninduspiirkonnas elavatele isikutele olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Terviseamet arvestab teeninduspiirkonna määramisel piirkonna eripärast tingitud üldarstiabi nõuetekohast osutamist ja kättesaadavust mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral elanike arvu ja ühistranspordi korraldust teeninduspiirkonnas.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

§ 9¹.   Perearsti tegevuskoht

  (1) Perearsti tegevuskoht on koht, kus asuvad perearsti ruumid ning kus perearst osutab üldarstiabi.

  (2) Kui perearsti tegevuskoht ei asu perearsti teeninduspiirkonnas, peab perearsti nimistusse kantud isikutele olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vaheline vahemaa ei tohi olla ebamõistlikult pikk. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vahel peab olema mõistlik ühistranspordiühendus.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

§ 10.   Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele ja sisseseadele
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  Perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 11.   Üldarstiabi rahastamine

  (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud üldarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.

  (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub üldarstiabi eest ise.

§ 12.   Perearstina tegutsemise õiguslik vorm

  Perearstid võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutava äriühingu kaudu.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

§ 13.   Üldarstiabi osutava äriühingu erisused

  (1) Täisühingu või usaldusühinguna tegutseva äriühingu ühinguleping sõlmitakse kirjalikult ja lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele.

  (2) Üldarstiabi osutav äriühing võib ühineda ainult teise üldarstiabi osutava äriühinguga.

  (3) Üldarstiabi osutav äriühing ei või olla osanikuks või aktsionäriks eriarstiabi osutavas äriühingus.
[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2005]

§ 14.   Tegevusala

  (1) Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale üldarstiabi, iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste, iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste, füsioteraapiateenuse ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]

  (2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult üldarstiabi, iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuseid, iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuseid, füsioteraapiateenust ja sotsiaalteenuseid, tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga ning kinnisasja kasutusse andmisega.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]

  (3) Üldarstiabi osutaja võib oma tegevusloa raames osutada radioloogiateenuseid röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahus, kui on täidetud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 ning röntgeniülesvõtete tegemiseks ka kiirgusseaduse alusel kehtestatud nõuded.
[RT I, 01.02.2019, 2 - jõust. 11.02.2019]

§ 15.   Üldarstiabi osutava äriühingu osanik ja aktsionär

  (1) Üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär võib olla:
  1) selle äriühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutav perearst;
  2) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksused, kui vähemalt ühel nende haldusterritooriumidest asub üldarstiabi osutava äriühingu tegevuskoht.
[RT I, 21.02.2017, 2 - jõust. 03.03.2017]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osanikult või aktsionärilt on perearstina tegutsemise õigus ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohalikule omavalitsusüksusele kolme kuu jooksul perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisest alates. Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele või perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustama äriühingu lõpetamise. Kui perearst nimetatud õigust ei kasuta, lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osaniku või aktsionäri surma korral läheb äriühingu osa või aktsia üle tema pärijale juhul, kui pärija on perearst ja hakkab osutama selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid. Muudel juhtudel peab perearsti pärija võõrandama osa või aktsia perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohalikule omavalitsusüksusele kolme kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest alates. Kui osa või aktsia ei ole selle aja jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama pärijale osa või aktsia väärtuse.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, võib pärija pärandi vastuvõtmisest alates kuue kuu jooksul võõrandada osa või aktsia kohaliku omavalitsuse üksusele või perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustada äriühingu lõpetamise. Kui pärija ei kasuta nimetatud õigusi, lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

3. jagu
Kiirabi

§ 16.   Kiirabi mõiste

  (1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.
[RT I, 04.07.2012, 3 - jõust. 14.07.2012]

  (2) Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul.

§ 17.   Kiirabi osutamine

  (1) Kiirabi osutab kiirabibrigaad häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse või muul viisil saadud teabe alusel.

  (1¹) Kiirabibrigaadi pidaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (1²) Kiirabibrigaadi pidaja peab kiirabi osutamisel kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

  (2) Vabariigi Valitsus kehtestab kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö korra.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab:
  1) käesoleva seaduse alusel rahastatavate kiirabibrigaadide arvu;
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]
  2) [kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]
  3) kiirabibrigaadi tööjuhendi;
  4) kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele esitatavad nõuded;
  5) kiirabi koostöö ja vastastikuse tasaarveldamise korra perearstidega.
  6) [kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

  (4) Kiirabi osutatakse käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetest lähtudes ning käesoleva seaduse § 17² lõike 1 alusel sõlmitud halduslepingus kokkulepitud tingimustel.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (4¹) [Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (4²) [Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (4³) [Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (4⁴) [Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (4⁵) [Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Häirekeskusel on õigus suunata kiirabibrigaad abi kohese kättesaadavuse tagamiseks teise teeninduspiirkonda.

  (6) Riigi päästeasutuse kiirabibrigaad peab vastama käesoleva seadusega ja selle alusel kiirabibrigaadile kehtestatavatele nõuetele.

§ 17¹.   Kiirabi osutamise korraldamine

  (1) Terviseamet:
  1)korraldab kiirabi osutamist, lähtudes käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetest;
  2)kinnitab kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa;
  3)korraldab koostöös Eesti Haigekassaga kiirabibrigaadi ajutist asendamist.

  (2) Kiirabibrigaadi teeninduspiirkond on Terviseameti poolt kinnitatud kohaliku omavalitsuse üksuse ala või nende üksuste ala, mille piires sõidab kiirabibrigaad väljakutsete korral välja.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 17².   Kiirabi rahastamise leping

  (1) Kiirabi rahastamiseks sõlmivad Eesti Haigekassa ja kiirabibrigaadi pidaja halduslepingu (edaspidi kiirabi rahastamise leping) kuni viieks aastaks, lähtudes halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest. Esimest korda sõlmitakse selline leping kiirabibrigaadi pidajaga kuni kolmeks aastaks.

  (2) Kiirabi rahastamise lepingut ei pea sõlmima kõikide kiirabibrigaadi pidajatega.

  (3) Kiirabi rahastamise lepingu sõlmimise ja lepingu tähtaja üle otsustamisel hindab Eesti Haigekassa järgmisi asjaolusid:
  1)konkreetse teeninduspiirkonna vajadus kiirabi järele ja kiirabi kättesaadavus;
  2)kiirabi osutamise kvaliteet ja tingimused;
  3)kiirabibrigaadi pidaja jätkusuutlikkus;
  4)kiirabibrigaadide piirarv;
  5)riigi tervishoiupoliitika arengusuunad;
  6)varasemate kiirabi rahastamise lepingute või nendega sarnaste lepingute nõuetekohane täitmine kiirabibrigaadi pidaja poolt;
  7)maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumine ning kiirabibrigaadi pidaja üldine majanduslik seisund;
  8)tervishoiuteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine kiirabibrigaadi pidaja poolt;
  9)käesoleva seaduse § 17 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud kiirabibrigaadide arv.

  (4) Kiirabi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused:
  1)lepingu tähtaeg;
  2)Eesti Haigekassa rahastatava kiirabi valmisoleku ja kiirabi osutamise eest kiirabibrigaadi pidajale makstav summa ajaühikus ning makstav kogusumma;
  3)kiirabi valmisoleku tagamise ja kiirabi osutamise eest tasumisele kuuluv hind;
  4)nende kiirabibrigaadide nimekiri, kelle valmisolekut rahastatakse ja kelle osutatud kiirabi eest tasu makstakse, ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja Eesti Haigekassaga kooskõlastamise kord;
  5)tundide arv ajaühikus, mille jooksul peab kiirabibrigaadi pidaja olema valmis kiirabi osutama;
  6)tähtaeg, mille jooksul peab kiirabibrigaadi pidaja esitama Eesti Haigekassale teabe kiirabi osutamise valmisoleku tagamise ja osutatud teenuse kohta, mille alusel makstakse kiirabibrigaadi pidajale tasu;
  7)juhtumid või töökorralduslikud muudatused, mille puhul on vajalik eelnev kirjalik kooskõlastus Eesti Haigekassaga;
  8)juhtumid, kui Eesti Haigekassa kiirabibrigaadi pidajale tasu ei maksa või võib tasutavat summat vähendada;
  9)juhtumid, kui pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, seda muuta või selle täitmine osaliselt või täielikult peatada, ja juhtumid, kui rikkumine on vabandatav;
  10)osutatud kiirabiteenuse kohta Eesti Haigekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis;
  11)kiirabibrigaadi pidaja aruandluskohustuse ning kiirabi osutamise valmisoleku ja osutatud teenuse kohta andmete esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis;
  12)kiirabi kvaliteedi ja efektiivsuse näitajad;
  13)lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral;
  14)muud tingimused, mis on vajalikud kiirabi osutamiseks eraldatud rahaliste vahendite efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.

  (5) Kiirabibrigaadi pidajaga, kes on osutanud teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja kiirabi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele, sõlmitakse uus leping. Kiirabi rahastamise lepingu pooled võivad lepingut muuta üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaolusid arvestades.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 17³.   Kiirabi avalik konkurss

  (1) Eesti Haigekassa korraldab kiirabibrigaadi pidaja valikuks avaliku konkursi, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1)teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidaja loobub teenuse osutamisest ja konkreetses teeninduspiirkonnas säilib vajadus kiirabi järele endises mahus;
  2)otsustatakse teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidajaga uut halduslepingut mitte sõlmida või lõpetatakse kehtiv leping seetõttu, et kiirabibrigaadi pidaja või tema osutatav teenus ei vasta käesolevas seaduses ja kiirabi rahastamise lepingus sätestatud nõuetele;
  3)kiirabibrigaadi pidaja kiirabi osutamise tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
  4)muudetakse teeninduspiirkondade jaotust;
  5)ajutine asendamine kestab rohkem kui kolm kuud.

  (2) Konkurss kuulutatakse välja 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemisest arvates.

  (3) Kuni konkursi võitjaga lepingu sõlmimiseni korraldab Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga vajaduse korral teenuse osutamise ajutise asendamise kaudu.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 18.   Kiirabi osutamise õiguslik vorm

  (1) Kiirabibrigaadi pidaja võib olla sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, sihtasutus, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus.
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 01.09.2010]

  (2) Kiirabibrigaadi pidaval juriidilisel isikul ei või olla teist tegevusala peale kiirabi osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, tervishoiuteenuse osutamisega seotud patsientide veo operatiivvalve välise auto või kiirabibrigaadiga. Kiirabibrigaadi pidav füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult kiirabi.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusala piirang ei laiene kiirabibrigaadi pidavatele eriarstiabi osutajatele.

  (4) [Kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 19.   Kiirabi rahastamine

  (1) Kiirabi eest tasutakse Eesti Haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingu alusel.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Eesti Haigekassa nõukogu ettepanekul.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Kiirabibrigaadi pidaja ei või nõuda visiiditasu kiirabi osutamise eest.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

4. jagu
Eriarstiabi

§ 20.   Eriarstiabi mõiste

  (1) Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

  (1¹) Päevaravi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mille osutamise käigus on vajalik inimese seisundi lühiajaline jälgimine ja mille järel lahkub inimene tervishoiuteenuse osutaja juurest samal päeval.
[RT I, 11.06.2013, 2 - jõust. 21.06.2013]

  (2) Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 01.03.2016]

§ 21.   Haiglavälise eriarstiabi osutamine

  (1) Haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus.

  (2) Haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2002, 57, 360 - jõust. 09.07.2002]

§ 22.   Haigla

  (1) Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus.

  (2) Haiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus.

  (3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla muud tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi, iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste, iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmise.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]

  (4) Eriarstiabi osutava haigla liigid on piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla ja taastusravihaigla. Nõuded haigla liikidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 11.06.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

  (4¹) Käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu haigla on hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (4²) Käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu piirkondliku haigla ja keskhaigla pidaja peab statsionaarse eriarstiabi osutamisel võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

  (5) Haigla pidaja esitab Sotsiaalministeeriumile käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 3 alusel koostatud haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve esitamise ning avalikustamise tingimused ja korra.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 23.   Eriarstiabi rahastamine

  (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.

  (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub eriarstiabi eest ise.

5. jagu
Õendusabi

§ 24.   Õendusabi mõiste

  (1) Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt.

  (1¹) [Kehtetu - RT I, 05.01.2011, 12 - jõust. 15.01.2011]

  (2) Õendusabi erialade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 25.   Õendusabi iseseisev osutamine

  (1) Iseseisvalt võib õendusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.
[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2003]

  (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut õendusabi osutamise õiguslikule vormile ei kohaldata sotsiaalhoolekande seaduse §-s 100 nimetatud sotsiaalteenuse osutajatele ja sotsiaalhoolekande seaduse §-s 20 nimetatud sotsiaalteenust ööpäevaringselt osutavatele asutustele käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud koduõendusteenuse osutamise korral.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajal

Vastu võetud 18.05.2005 nr 73
RTL 2005, 57, 807
jõustumine 05.06.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega reguleeritakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemist ja käitlemisega seotud arvestuse ja aruandluse pidamist ning kehtestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad I–VI (lisa 1).
[RT I, 11.05.2016, 1 - jõust. 14.05.2016]

§ 2.   Määruse kohaldamine

  Määruses kehtestatud nõuded kuuluvad kohaldamisele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisel füüsilise või juriidilise isiku majandus- või kutsetegevuse raames, sh laevadel ja õhusõidukites (edaspidi ettevõte).
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

§ 3.   Narkootilised ja psühhotroopsed ained

  (1) Narkootilised ja psühhotroopsed ained on käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.
[RT I, 11.05.2016, 1 - jõust. 14.05.2016]

  (1¹) VI nimekirja kuuluvate riikliku ekspertiisiasutuse akti alusel identifitseeritud ainete täieliku loetelu avaldab Ravimiamet oma kodulehel identifitseerimisest arvates kolme tööpäeva jooksul.
[RT I, 11.05.2016, 1 - jõust. 14.05.2016]

  (2) Narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks ei loeta ravimpreparaate, mida kasutatakse ainult meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning mis sisaldavad käesolevas lõikes esitatud tingimustel järgmisi I, II, III ja IV nimekirjas loetletud aineid:
  1) oopiumi ja morfiini ravimpreparaadid, mis sisaldavad alla 0,2 kaaluprotsendi morfiini (väljendatud morfiini alusena) ja ühte või mitut mittenarkootilist toimeainet;
  2) ravimpreparaadid, mis sisaldavad lisaks amobarbitaalile, butaalbitaalile, glutetimiidile, katiinile, meprobamaadile, pentasotsiinile, pentobarbitaalile, fenobarbitaalile, butobarbitaalile või tsüklobarbitaalile ühte või mitut mittenarkootilist toimeainet;
[RTL 2007, 88, 1477 - jõust. 26.11.2007]
  3) suukaudsed ravimpreparaadid, mis sisaldavad narkootilistest ainetest ainult dekstropropoksüfeeni, tingimusel, et üks ravimi annus ei sisalda seda ainet rohkem kui 135 milligrammi või et selle aine sisaldus ravimis ei ületa 2,5 protsenti ravimvormi kogukaalust;
[RTL 2007, 88, 1477 - jõust. 26.11.2007]
  4) ravimpreparaadid, mis sisaldavad lisaks atsetüüldihüdrokodeiinile, dihüdrokodeiinile, etüülmorfiinile, folkodiinile, kodeiinile, nikodikodiinile, nikokodiinile või norkodeiinile ühte või mitut mittenarkootilist toimeainet;
  5) ravimpreparaadid, mis sisaldavad atsetüüldihüdrokodeiini, dihüdrokodeiini, etüülmorfiini, folkodiini, kodeiini, nikodikodiini, nikokodiini või norkodeiini, tingimusel, et nimetatud ainete sisaldus ühekordse ravimi annuse kohta on maksimaalselt 100 milligrammi või et nende sisaldus ei ületa 2,5 protsenti ravimvormi kogukaalust;
  6) ravimpreparaadid, mis sisaldavad difenoksiini mitte rohkem kui 0,5 milligrammi ühe ravimi annuse kohta ja atropiinsulfaati koguses, mis on suurem kui viis protsenti difenoksiini annusest;
  7) ravimpreparaadid, mis sisaldavad difenoksülaati mitte rohkem kui 2,5 milligrammi ühe ravimi annuse kohta (väljendatud puhta ainena) ja atropiinsulfaati koguses, mis on suurem kui üks protsent difenoksülaadi annusest;
  8) ravimpreparaadid, mis sisaldavad propiraami mitte rohkem kui 100 milligrammi ühe ravimi annuse kohta ja milles on vähemalt sama kogus metüültselluloosi.

  (3) Eriarvestusele kuuluvateks narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks (edaspidi eriarvestusele kuuluvad ained) on I ja II nimekirjas loetletud ained, VI nimekirjas loetletud ainete rühmadesse kuuluvad ained ning kodeiin ja etüülmorfiin puhta ainena.
[RT I, 11.05.2016, 1 - jõust. 14.05.2016]

  (4) Arvestusele kuuluvateks narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks (edaspidi arvestusele kuuluvad ained) on III ja IV nimekirjas loetletud ained, välja arvatud kodeiin ja etüülmorfiin puhta ainena.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

§ 4.   Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise ning arvestuse ja aruandluse eeskiri ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise eest vastutav isik

  (1) Igas narkootilisi ja psühhotroopseid aineid käitlevas ettevõttes peab ettevõtte juht või tema määratud isik kirjalikult nimetama narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise, arvestuse ja aruandluse eest vastutava füüsilise isiku ning tema äraolekul teda asendava isiku.

  (2) Lõikes 1 nimetatud vastutav isik peab kirjalikult määrama isiku (isikud), kellel on juurdepääs narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ja kellel on õigus nimetatud aineid vastu võtta ja väljastada.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (3) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise, arvestuse ja aruandluse kohta peavad olema lõikes 1 nimetatud vastutava isiku poolt allkirja ja koostamise kuupäevaga kinnitatud eeskirjad. Eeskiri peab olema ajakohane ja eeskirja muutmisel tuleb selle varasemaid versioone säilitada vähemalt kaks aastat.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (4) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse eeskirjades tuleb üksikasjalikult kirjeldada kõiki narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud toimingute tegemist, arvestuse pidamist ja aruandlust ning toimingute dokumenteerimist ja dokumentatsiooni säilitamist.

  (5) Lõikes 3 nimetatud eeskirju tuleb tutvustada ettevõtte narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisega seotud töötajatele. Eeskirjadega tutvumist peab töötaja kinnitama allkirja ja tutvumise kuupäevaga.

2. peatükk
NARKOOTILISTE JA PSÜHHOTROOPSETE AINETE KÄITLEMINE

§ 5.   Sisse- ja väljavedu

  (1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- ja väljavedu toimub «Ravimiseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) [Kehtetu - RT I, 13.04.2018, 2 - jõust. 16.04.2018]

§ 6.   Säilitamise üldnõuded

  (1) Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid peab säilitama nii, et oleks välistatud nende sattumine kõrvaliste isikute kätte.

  (2) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete säilitusruum võib olla avatud ainult siis, kui seal viibib § 4 lõikes 1 või 2 nimetatud isik.

  (3) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete säilitamise kapis on lubatud säilitada ainult narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning nendega seonduvat dokumentatsiooni. Kapp võib olla avatud ainult siis, kui sinna pannakse või sealt võetakse nimetatud aineid või dokumentatsiooni.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (4) Ruum, kus säilitatakse narkootilisi või psühhotroopseid aineid, peab olema varustatud valvesignalisatsiooniga. Nimetatud nõuet ei kohaldata laevadel ja õhusõidukites.

  (5) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (6) Haiglaapteek peab kontrollima teda moodustanud tervishoiuteenuse osutaja poolt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete säilitamist ning arvestuse pidamist vähemalt üks kord aastas. Tulemused peab dokumenteerima ning tuleb kinnitada kontrollimise kuupäeva ja kontrolli läbi viinud töötaja ja § 4 lõikes 1 nimetatud isiku allkirjaga.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

§ 7.   Eriarvestusele kuuluvate ainete säilitamine

  (1) Ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõttes peab eriarvestusele kuuluvate ainete säilitamisruum vastama järgmistele nõuetele:
  1) ruum on ilma akendeta ja ümbritsevatest ruumidest eraldatud laeni ulatuvate vaheseintega;
  2) ruumil on metalluks;
  3) ruum on lukustatav ja mitteläbikäidav;
  4) ruum on varustatud valvekeskusesse ühendatud eraldi signalisatsiooniga.

  (2) Ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõttes tuleb eriarvestusele kuuluvaid aineid säilitada lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavas ruumis asuvas lukustatavas kapis. Eriarvestusele kuuluvate ainete säilitamisruumis on lubatud säilitada ainult narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja nendega seonduvat dokumentatsiooni.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (3) Eriarvestusele kuuluvaid aineid tuleb lõikes 1 nimetamata ettevõtetes säilitada selleks ette nähtud lukustatavas kapis. Apteegis ei tohi eriarvestusele kuuluvate ainete kapp asuda müügisaalis ega apteegi klientidele nähtavas kohas.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

§ 8.   Arvestusele kuuluvate ainete säilitamine

  (1) Arvestusele kuuluvate ainete säilitamiseks peab olema lukustatav ruum või kapp. Apteegis ei tohi arvestusele kuuluvate ainete säilitamise kapp asuda müügisaalis ega apteegi klientidele nähtavas kohas.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (2) Arvestusele kuuluvaid aineid võib säilitada koos eriarvestusele kuuluvate ainetega § 7 lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavas ruumis samas kapis või lahtisel riiulil. Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetamata ettevõtetes võib arvestusele kuuluvaid aineid säilitada koos eriarvestusele kuuluvate ainetega samas kapis. Juhul, kui arvestusele ja eriarvestusele kuuluvaid aineid säilitatakse samas kapis, peavad nimetatud ained olema selgelt eristatud.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (3) Üld- ja veterinaarapteegi müügisaalis võib lukustamata kapis hoida arvestusele kuuluvaid aineid päevaseks müügiks vajalikus koguses. Tööpäeva lõpus tuleb arvestusele kuuluvad ained viia lõikes 1 või 2 nimetatud säilitamiskohta.

§ 9.   Vastuvõtt ja väljastamine

  (1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete vastuvõtukontroll tuleb teostada kohe nimetatud ainete saabumisel. Ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõtted võivad erandina teostada sisseveetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete vastuvõtukontrolli hiljemalt nimetatud ainete saabumisele järgneval tööpäeval.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (2) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (3) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (4) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (5) Eriarvestusele kuuluvate ainete vastuvõtu kohta ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõttes koostatakse vastuvõtuakt, mille allkirjastab vastuvõtukontrolli teostaja. Lahknevused võrreldes saatedokumendiga peavad olema dokumenteeritud.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (6) Lõikes 5 nimetatud vastuvõtuaktis peab olema dokumenteeritud:
  1) narkootilise või psühhotroopse aine ettevõttesse saabumise kuupäev;
  2) narkootilise või psühhotroopse aine vastuvõtukontrolli teostamise kuupäev;
  3) Ravimiameti eriloa number;
  4) saatedokumendil märgitud kogus;
  5) tegelikult saabunud kogus partiinumbrite lõikes;
  6) defektsete ravimite olemasolul nende arv ja defekti olemus;
  7) väljastamiseks lubatud pakendite arv.

  (7) Lõikes 5 nimetatud vastuvõtuakt sisseveetud ravimite kohta edastatakse Ravimiametile elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul alates eriarvestusele kuuluvate ainete vastuvõtukontrolli teostamisest.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (8) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise õigust omav ettevõte võib narkootilisi ja psühhotroopseid aineid väljastada üksnes apteekidele ning ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõtetele ja teistele isikutele, kellel on Ravimiameti luba või seadusandlusest tulenev õigus nimetatud ainete hankimiseks.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (9) Väljastamiseks komplekteeritavaid eriarvestusele kuuluvaid aineid tuleb kuni transpordipakendisse pakendamiseni säilitada nimetatud ainete säilitamisruumis ning lisada transpordipakendisse vahetult enne transpordipakendi sulgemist.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (10) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (11) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete vastuvõtul ja väljastamisel ravimite käitlemise tegevusloa omaja poolt kohaldatakse „Ravimiseaduses“ ja selle alusel ravimite vastuvõtule ja väljastamisele kehtestatud tingimusi, arvestades „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusest“ ja käesolevast määrusest tulenevate erisustega.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (12) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (13) Eriarvestusele kuuluvate ainete väljastamisel apteegist, tootmis- või hulgimüügiettevõttest tuuakse nimetatud ained saatelehel eraldi välja.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (14) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (15) Eriarvestusele kuuluvad ained väljastatakse apteegist ettevõtte volitatud isikule. Volitusel peavad olema volitatud isiku nimi ja isikukood.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (16) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (17) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

§ 10.   Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hävitamiseks kokkukogumine ja hävitamine
[Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

3. peatükk
NARKOOTILISTE JA PSÜHHOTROOPSETE AINETE ARVESTUS

§ 11.   Eriarvestusele ja arvestusele kuuluvate ainete arvestuse pidamise üldine kord

  (1) Eriarvestusele ja arvestusele kuuluvate ainete arvestust tuleb pidada eraldi igas ettevõttes ja selle struktuuriüksuses.

  (2) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (3) Eriarvestusele ja arvestusele kuuluvate ainete arvestust võib pidada elektrooniliselt või paberkandjal.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (4) Arvestusdokumentatsioon peab olema ettevõttes järelevalveasutusele igal ajal kättesaadav.

  (5) Ettevõttes peavad olema eeskirjad arvestuse pidamisel kasutatava arvutiprogrammi või elektroonilise andmebaasi kasutamise (andmete sisestamine, nendes paranduste tegemine, koopiate tegemise sagedus ja viis, koodide vahetus jne) kohta.

  (6) Kõrvalekalded arvutiprogrammi või elektroonilise andmebaasi töös peavad olema dokumenteeritud. Elektroonilisse andmebaasi tehtud sissekanded, sissekannete muudatused ja parandused, nende tegija ja tegemise aeg peavad olema tuvastatavad.

  (7) Paberkandjal peetava arvestuse kanded peavad olema tehtud nummerdatud lehtedega dokumenti loetavas ja kustumatus kirjas. Parandused peavad olema varustatud parandaja allkirja ja kuupäevaga, esialgne kanne peab olema nähtav. Paranduste tegemisel ei ole lubatud kasutada kustutuskummi, korrektuurpliiatsit, -vedelikku vms.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (8) Erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning erineva raviminimetuse, toimeaine sisalduse, ravimvormi ja pakendi suurusega ravimite üle peab pidama eraldi arvestust. Arvestust peab pidama tootja originaalpakendite kaupa. Originaalpakendist väiksema ravimikoguse puhul võib arvestust pidada ühikute kaupa. Ühikute kaupa arvestamisel tuleb dokumenteerida originaalpakendi partiinumber. Teaduslikul eesmärgil narkootilisi ja psühhotroopseid aineid käitlevas ettevõttes võib arvestust pidada rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühikus.
[RT I, 04.11.2015, 1 - jõust. 07.11.2015]

  (9) Andmed eriarvestusele kuuluvate ainete vastuvõtu ja väljastamise kohta peavad olema arvestusdokumentatsiooni kantud ühe tööpäeva jooksul arvates ravimi saabumisest või väljastamisest. Arvestusele kuuluvate ainete sissetulekud peavad olema arvestusdokumentatsiooni kantud ühe tööpäeva jooksul arvates ravimi saabumisest.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (10) Arvestuslikud jäägid kuu lõpuks peavad olema välja toodud kuu viimase päeva seisuga. Tegelikud jäägid peavad olema kontrollitud hiljemalt esimesel tööpäeval pärast kuu lõppu. Arvestuslikud ja tegelikud jäägid peavad igal ajahetkel olema sissetuleku ja väljastamise dokumentide alusel kontrollitavad. Arvestuslik jääk peab alati vastama tegelikule jäägile.

  (11) Eriarvestusele ja arvestusele kuuluvate ainete arvestusdokumentatsiooni ja arvestuse aluseks olnud dokumente peab ettevõttes säilitama vähemalt kolm aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast arvates.
[RT I, 30.05.2014, 6 - jõust. 02.06.2014]

  (12) Arvestuse pidamine ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõttes toimub nimetatud ettevõtetele «Ravimiseaduses» ja selle alusel kehtestatud korras käesolevast määrusest tulenevate erisustega.

§ 12.   Eriarvestusele kuuluvate ainete arvestus ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõttes ja apteegis

  (1) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (2) Arvestusdokumentatsiooni kantakse iga eriarvestusele kuuluva aine kohta:
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]
  1) iga vastuvõtt (kuupäev, viide sissetuleku dokumendile, kogus);
  2) väljastamine päevade kaupa (sh eraldada kontrollanalüüsiks antud, turult kõrvaldatud ja tagastatud kogused);
  3) vastuvõetud summaarne kogus kuu jooksul;
  4) väljastatud summaarne kogus kuu jooksul;
  5) turult kõrvaldatud ja tagastatud summaarne kogus kuu jooksul;
  6) kontrollanalüüsiks antud summaarne kogus kuu jooksul;
  7) jääk kuu viimase päeva seisuga eriarvestusdokumentatsiooni sissekannete järgi;
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]
  8) tegelik laoseis kuu viimase päeva seisuga.

  (3) Lõike 2 punktides 2 ja 4 nimetatud andmete osas peab üld- ja veterinaarapteegis eraldi märkima retsepti alusel väljastatud koguse ja tellimislehe alusel väljastatud koguse. Haiglaapteegis peab eraldi märkima haiglaapteeki pidavale tervishoiuteenuse osutajale väljastatud koguse ja teistele ettevõtetele väljastatud kogused.

  (4) Iga kuu lõpul arvestatakse vastuvõtu ja väljastamise dokumentide alusel välja jääk, mille alusel peab kontrollima tegelikku laoseisu. Kontrollitud kogused kinnitab kontrollija oma allkirjaga, lisades kontrollimise kuupäeva.

  (5) Arvestusliku ja tegeliku laoseisu lahknevused peab dokumenteerima. Lahknevustest peab kolme tööpäeva jooksul teatama telefoni teel ja kirjalikult Ravimiametile, kelle esindaja juuresolekul viiakse läbi uus inventuur.

  (6) Eriarvestusele kuuluvate ainete vastuvõtmise ja väljastamise aluseks olnud dokumente või nende koopiaid (saatelehed, vastuvõtuaktid, retseptid, tellimislehed, turult kõrvaldatud ravimite kohta koostatud aktid, kontrollanalüüsiks võtmise aktid jm) peab hoidma kronoloogilises järjekorras ning teistest dokumentidest eraldi.

§ 13.   Eriarvestusele kuuluvate ainete arvestus teistes ettevõtetes

  (1) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (2) Arvestusdokumentatsiooni kantakse iga eriarvestusele kuuluva aine kohta:
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]
  1) iga vastuvõtt (kuupäev, viide sissetuleku dokumendile, kogus);
  2) kasutamine päevade kaupa (sh eraldada turult kõrvaldatud ja tagastatud kogused);
  3) vastuvõetud summaarne kogus kuu jooksul;
  4) kasutatud summaarne kogus kuu jooksul;
  5) jääk kuu viimase päeva seisuga eriarvestusdokumentatsiooni sissekannete järgi;
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]
  6) tegelik laoseis kuu viimase päeva seisuga.

  (3) Iga eriarvestusele kuuluva aine kasutamine tuleb dokumenteerida.

  (4) Iga kuu lõpus peab kontrollima eriarvestusele kuuluvate ainete tegelikku jääki ettevõttes. Kontrollitud kogused kinnitab kontrollija oma allkirjaga, lisades kontrollimise kuupäeva.

  (5) Arvestusliku ja tegeliku jäägi lahknevused peab dokumenteerima.

§ 14.   Arvestusele kuuluvate ainete arvestus ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõttes ning apteegis

  (1) Arvestuses peavad olema järgmised andmed:
  1) iga vastuvõtt (kuupäev, viide sissetuleku dokumendile, kogus);
  2) vastuvõetud summaarne kogus kuu jooksul;
  3) väljastatud summaarne kogus kuu jooksul;
  4) turult kõrvaldatud ja tagastatud summaarne kogus kuu jooksul;
  5) kontrollanalüüsiks antud summaarne kogus kuu jooksul.

  (2) Iga kuu lõpul arvestatakse vastuvõtu ja väljastamise dokumentide alusel välja jääk. Sissetulek ja väljaminek kuu jooksul ning jääk kuu viimase päeva seisuga dokumenteeritakse. Arvestusliku jäägi alusel peab kontrollima tegelikku laoseisu. Kontrollitud kogused kinnitab kontrollija oma allkirjaga, lisades kontrollimise kuupäeva. Lahknevused peavad olema dokumenteeritud.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (3) Arvestusele kuuluvate ainete vastuvõtmise ja väljastamise aluseks olnud dokumente või nende koopiaid peab hoidma kronoloogilises järjekorras ning teistest dokumentidest eraldi või peab arvestusse märkima viite asjakohasele dokumendile.

§ 15.   Arvestusele kuuluvate ainete arvestus tervishoiuteenuse osutamisel ja veterinaararsti tegevusloa omaja poolt

  (1) Arvestus peab sisaldama iga arvestusele kuuluva aine kohta järgmisi andmeid:
  1) iga vastuvõtt (kuupäev, viide sissetuleku dokumendile, kogus);
  2) vastuvõetud summaarne kogus kuu jooksul;
  3) kasutatud summaarne kogus kuu jooksul;
  4) summaarsed turult kõrvaldatud ja tagastatud kogused;
  5) summaarne kontrollanalüüsiks antud ravimi kogus;
  6) jääk kuu viimase päeva seisuga arvestusdokumentide järgi;
  7) tegelik jääk kuu viimase päeva seisuga.

  (2) Sissetulek ja väljaminek kuu jooksul ning jääk kuu viimase päeva seisuga dokumenteeritakse. Arvestusliku jäägi alusel peab kontrollima tegelikku jääki. Kontrollitud kogused kinnitab kontrollija oma allkirjaga, lisades kontrollimise kuupäeva. Lahknevused peavad olema dokumenteeritud.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

§ 16.   Arvestusele kuuluvate ainete arvestus teistes ettevõtetes

  (1) [Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (2) Arvestus peab sisaldama iga arvestusele kuuluva aine kohta järgmisi andmeid:
  1) iga vastuvõtt (kuupäev, viide sissetuleku dokumendile, kogus);
  2) kasutatud summaarne kogus kuu jooksul;
  3) summaarsed turult kõrvaldatud, tagastatud, üleantud kogused, märkides kuupäeva ja põhjuse;
  4) jääk kuu viimase päeva seisuga arvestusdokumentide järgi;
  5) tegelik jääk kuu viimase päeva seisuga.

  (3) Kontrollitud kogused kinnitab kontrollija oma allkirjaga, lisades kontrollimise kuupäeva.

  (4) Iga arvestusele kuuluva aine kasutamine tuleb dokumenteerida.

4. peatükk
ERIARVESTUSELE JA ARVESTUSELE KUULUVATE AINETE ARUANDLUS

§ 17.   Üldsätted

  (1) Kvartaalselt esitatavad aruanded tuleb Ravimiametile esitada Ravimiameti veebilehe (Kliendiportaal) kaudu iga kvartali esimese kuu 15-ndaks kuupäevaks.
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

  (2) Ravimiametile esitatud aruannete koopiad peavad olema ettevõttes kättesaadavad.

§ 18.   Aruandlus ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõttes

  (1) Ravimite tootmis- või hulgimüügiettevõte peab kvartaalselt esitama aruanded järgmiste tegevuste kohta:
  1) eriarvestusele kuuluvate ainete vastuvõtt ja väljastamine;
  2) eriarvestusele ja arvestusele kuuluvate ainete sisse- ja väljavedu.

  (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud aruandes peavad olema järgmised andmed:
  1) ravimite tootmis- või hulgimüügi tegevusloa omaja nimi ja tegevuskoha aadress;
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]
  2) vastutava isiku nimi;
  3) eriarvestusele kuuluva aine nimetus, ravimvorm, toimeaine sisaldus, kogus pakendis;
  4) laoseis kvartali viimase kuupäeva seisuga;
  5) vastuvõetud summaarne kogus kvartali jooksul tarnijate kaupa, märkides vastuvõetud partiide numbrid ja vastuvõtmise kuupäevad;
  6) väljastatud summaarne kogus kvartali jooksul saajate kaupa, märkides iga saaja kohta väljastatud partiide numbrid ja väljastamise kuupäevad;
  7) väljastatud summaarne kogus kvartali jooksul;
  8) turult kõrvaldatud ja tagastatud summaarne kogus kvartali jooksul;
  9) kontrollanalüüsiks antud summaarne kogus kvartali jooksul;
  10) arvestuslik jääk kvartali viimaseks kuupäevaks;
  11) tegelik laoseis kvartali viimaseks kuupäevaks;
  12) aruande koostamise kuupäev, koostaja nimi ja allkiri.

  (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud aruandes peavad olema järgmised andmed:
  1) ravimite tootmis- või hulgimüügi tegevusloa omaja nimi ja tegevuskoha aadress;
[RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]
  2) vastutava isiku nimi;
  3) eriarvestusele või arvestusele kuuluva aine nimetus, ravimvorm, toimeaine sisaldus, kogus pakendis;
  4) pakendite koguarv;
  5) välisriigi sisse- või väljavedaja nimi;
  6) Ravimiameti eriloa number;
  7) sisse- või väljaveo kuupäev;
  8) aruande koostamise kuupäev, koostaja nimi ja allkiri.

  (4) Ravimite tootmisettevõte peab iga aasta 1. maiks esitama Ravimiametile järgmise aasta prognoosi tootmises kasutatavate eriarvestusele ja arvestusele kuuluvate ainete koguste kohta.

§ 19.   Aruandlus apteegis
[Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

§ 20.   Aruandlus teistes ettevõtetes
[Kehtetu - RT I, 20.09.2013, 5 - jõust. 23.09.2013]

Lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI
[RT I, 21.01.2020, 11 - jõust. 24.01.2020]